Pamela Maran ⟩ Armastus leiab alati õige tee

Kirjanik ja kolumnist Pamela Maran. Foto: Andrus Eesmaa

Kolumnist Pamela Maran jagab lugu, kuidas sõja eest pagenud Ukraina proua tulek näitas perele armastuse vorme, mis ületab surma ja raskusi.

Mu 10-aastane tütar kaotas möödunud suvel isapoolse vanaema. Liiga vara. 70 aastat ei ole ju ometi veel vanus, mil lahkuda.

Kui tütar isaga nädalavahetustel maal käis, ootasid neid alati ees mitmekäigulised road. Pühapäeva õhtul tuldi tagasi punnis kõhtude, hunniku aiasaaduste ja kodukanamunadega.

Järsku seda kõike enam polnud. Maamaja jäi tühjaks, nagu ka kõhud, mis olid harjunud vanaema roogadega.

Tütar ütles mõni aeg pärast vanaema surma, et nägi teda unes ja ta ütles lapsele, et ärgu ta muretsegu, vanaema hoiab tal silma peal.

Paar kuud tagasi tõi sõjaaeg maamajja uue hinge – sõja eest pagenud Ukraina proua Valentina, kes ootab bürokraatia kadalipus juba mitmendat kuud pääsu tütre juurde Kanadasse.