K, 29.06.2022

Mart Kuldkepp ⟩ Läänemeremaade julgeolekukoostöö avab palju uusi võimalusi

Mart Kuldkepp
, kolumnist
Läänemeremaade julgeolekukoostöö avab palju uusi võimalusi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
01.06.2022. London. Mart Kuldkepp. Foto Eero Vabamägi, Postimees FOTO: Eero Vabamägi
01.06.2022. London. Mart Kuldkepp. Foto Eero Vabamägi, Postimees FOTO: Eero Vabamägi Foto: Eero Vabamägi

Soome ja Rootsi hiljutised sammud NATOga liitumiseks ning Taani otsus loobuda kunagi Maastrichti lepinguga saadud erandist, mis on neid seni Euroopa Liidu julgeolekukoostööst kõrvale jätnud, on Eesti jaoks väga olulised sündmused, millelt võib loota pikaajalist positiivset mõju nii Läänemere ruumi kaitsevõimele kui ka Euroopa julgeolekuaruteludele laiemalt.

Esmakordselt ajaloos on kõik Põhja- ja Baltimaad ning Poola jõudnud samale seisukohale küsimuses, mis on kõige suurem oht regionaalsele ja Euroopa julgeolekule (vastus: Vene agressioon) ning ühtlasi ka teises küsimuses, mis on parim viis sellele ohule vastu astumiseks (vastus: täielik, mitte piiratud koostöö NATO ja ELi raamistikes). Ühisel jõul suudavad Läänemere riigid nüüd vähendada Kaliningradi enklaavi tähtsust Vene juurdepääsu- ja tegevuse takistamisstrateegia (A2/AD) tugipunktina, mis omakorda tähendab, et nn Suwałki avaus (sajakilomeetrine piirilõik Leedu ja Poola vahel, mis ühendab Baltimaid teiste NATO riikidega – toim) kaotab oma kurikuulsuse kui koht, kus NATO kaitsevõime on nõrgim.

Ent regiooni pikaajalise julgeolekupoliitilise fragmentaarsuse lõpp avab teisigi olulisi koostööväljavaateid. Esiteks lubab see enneolematuid võimalusi olemasolevate kaitsevõimete integreerimiseks ja ühisteks relvahangeteks, mis muudab Läänemere ruumi kaitsmise ühekorraga nii odavamaks kui ka ratsionaalsemaks. Teiseks saavad Balti- ja Põhjamaade ning Poola julgeolekuhuvid ühiselt suurema mõjuvõimu vastukaaluks allaandmismeeleolule ja enneaegsele rahusobituspoliitikale, mis on levinud Lääne-Euroopa pealinnades.

Märksõnad
Tagasi üles