N, 8.12.2022

Jüri Adams ⟩ Kaja Kallasel puuduvad volitused

Jüri Adams
, endine Riigikogu ja Põhiseaduse Assamblee liige
Kaja Kallasel puuduvad volitused
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 69
Jüri Adams
Jüri Adams Foto: Mihkel Maripuu
  • Reformierakond on Eesti JOKK-erakond
  • Peaministrikandidaat peab minema riigikogu ette
  • Suurem muudatus valitsuses eeldab selleks volitusi

Kui peaminister Kaja Kallas lõpetas Reformierakonna ja Keskerakonna valitsuskoalitsiooni sel moel, et ajas valitsusest minema kõik Keskerakonda esindanud ministrid, siis ei esitanud ta presidendile avaldust, et valitsus astub tagasi, kirjutab endine poliitik Jüri Adams.

Mida see tähendab meie riigikorralduses ja kas see on kooskõlas kehtiva põhiseadusega?

Vastuste otsimisel ei pääse aga mööda ka nähtusest, millele on Eestis nimeks kinnistunud akronüüm JOKK: «juriidiliselt on kõik korrektne».

Reformierakond on olnud ja on praegugi ikka ja eelkõige Eesti JOKK-erakond. Teiste postsovetlike pahede (nagu näiteks altkäemaksusüsteemid, riigivargus, sinekuurlus, mittevajalike ametikohtade loomine ja mehitamine jne) tšempionid on olnud pigem teised erakonnad. Reformierakonna JOKKidel aga on lisaks ikka olnud veel üks omadus: nimelt on nende puhul alati tegemist erakonna või erakonna mingite liikmete kasusaamise küsimusega. 

Praegusel juhul väidab JOKK, et kuna põhiseaduses pole sõnaselget keeldu, et valitsuskoalitsiooni koosseisu ei tohi muuta n-ö libisevalt, siis võib seda teha.

Praegusel juhul väidab JOKK, et kuna põhiseaduses pole sõnaselget keeldu, et valitsuskoalitsiooni koosseisu ei tohi muuta n-ö libisevalt, siis võib seda teha. Kuna põhiseaduses ei ole ka sõnaselget käsku, et valitsus, mis on muutunud (ükskõik millisel põhjusel) vähemusvalitsuseks, peaks tagasi astuma, siis seda kas ei peagi tegema või võib sellega lõpmatuseni venitada.

Paraku on JOKK-meetodil ette näidata ka üks varasem edulugu. Endine õiguskantsler Allar Jõks on tuletanud meelde, et 2009. aastal ei astunud Andrus Ansipi valitsus tagasi, kui Ansip ja Reformierakond vähendasid valitsuskoalitsiooni ja enamusvalitsuse sujuvalt vähemusvalitsuseks. Tundub, et selle käigu tollane aktsepteerimine on saanud Kallase praegust tegevust julgustavaks aluseks. Tookord paistis toimuv mõistlik ja mitteformalistlik, aga praeguse kogemuse taustal, kus Kallase tegutsemine on põhiseadusega selgelt vastuolus, paistab, et ka 2009. aasta lahendusviis oli pigem põhiseadusega vastuolus. 

Heidame pilgu põhiseaduse paragrahvile 89. Seal on kirjas, et poliitik, kes on – ükskõik mis viisil – saanud peaministrikandidaadiks, peab minema riigikogu ette ja andma seal nõutavat infot mitme asja kohta. Seejärel peab ta saama riigikogus toimuval hääletusel teda toetavate häälte enamuse.

Antav info peab käima tulevase valitsuse poliitilise koosseisu kohta, s.t millistele riigikogu rühmadele see hakkab toetuma. Põhiseadus seda otseselt ei nõua, aga meil on seni olnud nii, et selleks ajaks on poliitilised kokkulepped juba sündinud ning koalitsioonikokkulepe koostatud ja alla kirjutatud. Põhiseadus ei nõua ka sõnaselgelt, et kandidaat peaks avaldama midagi tulevase valitsuse tegevuskavade kohta, aga tavaks on saanud, et ta annab infot ka nende kohta..

Teine oluline aspekt on selles, et sel viisil saab see info ametlikuks ja kättesaadavaks nii kõigile kodanikele kui ka teistele, kes võivad selle vastu huvi tunda kogu maailmas. Siit tuleneb ka järeldus, et kui niiviisi antud sõnumis tuleb hiljem ette olulisi sisulisi muutusi, näiteks muutub valitsuse poliitiline tagapõhi, siis peaks püüdma sellest muutusest ja uuest olukorrast samavõrd usaldusväärsel viisil teada anda. Kui seda ei toimu, siis on tegemist desinformatsiooniga.

Selle sõnumi esitamise ainus meie põhiseadusega kooskõlas olev vorm on seesama just eelpool kirjeldatud peaministrikandidaadile volituste andmise protseduur. Seepärast arvan, et just sellise teadaandmise vajaduse tõttu on valitsuse tagasiastumine möödapääsmatu. 

Lähtepunktiks peaks saama põhimõte, et mingist suurusjärgust alates ei saa muudatused valitsuses olla enam erakondade omavaheline asi või n-ö valitsuse siseasi.

Valitsuse tagasiastumiseks on ka teine sisuline põhjus. Kui seda ei tehta, siis lisandub veel üks põhiseaduse mõtte rikkumine: nimelt võetakse presidendilt ära võimalus täita ühte tema põhiseaduslikku ülesannet nimetada riigile sobivaim peaministrikandidaat.

Riigi tegutsemise vigade parandamine on väga raske, vahel paistab võimatugi. Muu hulgas sellepärast, et iga viga on kellelegi kasulik. Ei välistaks võimalust, et ehk jõuab see kõik riigikohtu kätte hinnangu andmiseks ja võimalike põhiseaduse täpsustamiste ja täienduste soovitamiseks.

Lähtepunktiks peaks saama põhimõte, et mingist suurusjärgust alates ei saa muudatused valitsuses olla enam erakondade omavaheline asi või n-ö valitsuse siseasi.

Märksõnad
Tagasi üles