N, 8.12.2022

Erik Aru ⟩ Euroopa Keskpank puhus rahaturgudele veidi sooja õhku

Erik Aru
, majandustoimetaja
Euroopa Keskpank puhus rahaturgudele veidi sooja õhku
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Erik Aru
Erik Aru Foto: Eero Vabamägi
  • EKP saab võlakirjade tootlusi reguleerida varaostudega
  • EKP ei tohi osta emiteeritavaid riigivõlakirju otse
  • EKP peaks riikide võlakirju omandama proportsionaalselt

Eilne Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu erakorraline koosolek lõppes teatega, et institutsioon «rakendab paindlikkust» raskemas olukorras euroala riikide laenukulude kontrolli all hoidmiseks. Lisaks kõlas juba varem kuuldud lubadus luua vastav uus instrument. Seega veidi sooja õhku, aga rahaturgudele paistis sellest piisavat.

Selle nädala algul kerkis kümneaastaste Itaalia riigivõlakirjade tootlus – ehk raha hind Itaalia riigi jaoks – nelja protsendi peale, samas Saksamaal oli see 1,7 protsenti. Vahe suurenes üpris järsult pärast EKP nõukogu möödunudnädalast koosolekut. Nüüd see taas kahanes.

EKP on võlakirjade tootluste vahesid hulk aastaid varaostude abil väiksemana hoidnud ja ilmselt hakkas mõnele juba kangastuma möödunud kümnendi alguse võlakriis Euroopas. Lisaks küsimusele, kuidas Itaalia ja teised lõunapoolsed euroala liikmed riigivõla intresside maksmiseks raha leiavad, tekitaks võlakirjade tootluse kasv ehk nende odavnemine probleeme ka sealse piirkonna pankadele – viimaste vara väärtus alaneks. Samuti annab riigivõlakirjade tootlus märku, millised võiks olla veel terve rea laenude intressimäärad.

EKP pühendumusel eurot kaitsta pole piiranguid, ütles keskpanga juhatuse liige Isabel Schnabel teisipäeval Pariisis tudengitele esinedes. Tegelikult on EKP-l muidugi igasuguseid piiranguid, alustades sellest, et keskpank peaks tagama euroalal stabiilse, umbes kaheprotsendise hinnatõusu. Teine piirang seisneb selles, et EKP ei tohiks osta emiteeritavaid riigivõlakirju otse, küll aga võib neid osta järelturult. Kolmas on veel selline, et EKP peaks riikide võlakirju omandama proportsionaalselt, mitte ainult näiteks Itaalia või Kreeka omi kokku ostma.

Teine võimalus on see, et euro läheb pauguga lõhki ja mõni riik lahkub. Miks mitte näiteks Saksamaa.

Kui praegune kiire hinnatõus peaks püsima jääma, siis saab ilmselt euroala põhjapoolsematest riikidest kuulda aina agressiivsemaid nõudeid, et rahakraan tuleb kinni keerata. See tähendaks intressimäära praegusest palju jõulisemat tõusu ja erakorraliste varaostude koomaletõmbamist. Jälle häda.

Üks lahendus oleks muidugi euroala riikide võlakoorma ühisesse potti kallamine, mida tagaks kõik liikmed. Selle vastu on arvatagi need ühisraha kasutavad riigid, kes ise pole liiga palju võlga võtnud.

Teine võimalus on see, et euro läheb pauguga lõhki ja mõni riik lahkub. Miks mitte näiteks Saksamaa. Lõunapoolsed riigid saaks siis oma võlakoorma juba harjunud moel lahendada, inflatsiooni ja/või devalveerimise läbi.

Aga enne kui mõne nii konkreetse lahenduseni jõuame, saab ilmselt näha veel mitu korda, kuidas Euroopa püüab sooja õhu ja erinevate silmamoondustrikkidega enda ees olevat probleemi tulevikku lükata. Seejuures nägu tehes, et nüüd peaks küll kõigi muredega korras olema.

Märksõnad
Tagasi üles