R, 9.12.2022

Maarja Pild ⟩ Ühe trahviotsuse tühistamine ajakirjanikke ei päästa

Maarja Pild
, vandeadvokaat, TRINITI advokaadibüroo
Ühe trahviotsuse tühistamine ajakirjanikke ei päästa
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Maarja Pild
Maarja Pild Foto: Triniti

Debatt ajakirjaniku isikliku vastutuse piiride osas ei ole lõppenud. See alles algas, kirjutab vandeadvokaat Maarja Pild.

Maakohus määras 14. aprillil Eesti Ekspressile ning ajakirjanikele Sulev Vedlerile ja Tarmo Vahterile trahvi selle eest, et nad avalikustasid rahapesu kahtlustusega seonduvat infot. Ajakirjanikud prokuratuuri artiklist ei teavitanud. Otsus kaevati edasi ja eile, 14. juunil, tegi Tallinna Ringkonnakohus otsuse trahv tühistada. Kui prokuratuur kaotas konkreetse lahingu, siis võib suuremas plaanis end siiski võitjaks lugeda. Riigiprokurör Sigrid Nurm märkis ERR-le, et ringkonnakohtu määrus aitab kaasa prokuratuurile sobivalt kriminaalmenetluse seadustiku paragrahv 214 tõlgendamisele. Tallinna ringkonnakohtu otsus ei ole veel jõustunud. Ekspress Meedia ega ajakirjanikud määruse peale kaevata ei saa, sest trahvid tühistati ja üksnes kohtu põhjenduste osas edasi vaielda lubatud ei ole. Otsustama peab prokuratuur, kas asi Riigikohtusse viia.

Ajakirjaniku isiklikku vastutust lahend ei välista

Loodetud tulemust, et ajakirjanik ei saa vaidlusaluse paragrahv 214 alusel isiklikult vastutada, ei saavutatud. Nimelt märgib Tallinna ringkonnakohus selgelt, et kohtu hinnangul ei ole seadusandja sätestanud nagu ei tohiks ajakirjanikke või meediaväljaandeid kohtueelselt menetluse andmete avaldamise keelu eiramise eest trahvida. Kohus ütleb ilma keerutamata: «ainukesed isikud, keda prokuratuuri loata kohtueelse menetluse andmete avaldamise eest trahvida ei saa on kahtlustatav ja süüdistatav.»

Lahend toob ka mitmeid üllatavaid näiteid, millal ajakirjanik väljaandes ilmunud kohtueelse menetluse andmete eest võib lõpuks ka isiklikult vastutada. Näiteks ütleb kohus, et avaldamiseks KrMS § 214 järgi saavad olla isegi toimetuse koosolekul ajakirjanike vahel vahetatud mõtted: «sh hõlmab andmete avaldamine ka nendest rääkimist näiteks meediaväljaande toimetuskolleegiumi koosolekul, kus planeeritakse ja pannakse paika meediaväljaande sisu või avaldamist meediaväljaande paberväljaandes ja/või veebiplatvormil.» Lisaks selgub otsusest, et kohus paneb suurema vastutuse just ajakirjanikele, kes saavad ise väljaande veebis artikleid avaldada: «Ringkonnakohus nendib, et veebiplatvorm www.ekspress.ee ei ole eelduslikult keskkond, kuhu iga AS Ekspress Meedia palgal olev ajakirjanik saab eelneva kooskõlastuseta artikleid riputada ehk avaldada.»

Prokuratuuri luba

Ajakirjandus ei saanud kohtust ka kinnitust, et ajakirjanikel ei ole kohustust prokuratuurilt luba küsida. Kohus järeldab, et prokuratuur on kooskõlas põhiseadusega asjadest õigesti aru saanud: «Ringkonnakohtu arvates on prokuratuur ja maakohus seega KrMS § 214 õigesti tõlgendanud leides, et kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks peab olema igal juhul prokuratuuri luba, s.o ajakirjandusvabadust on tõepoolest selles osas piiratud ning see piirang on põhiseaduspärane.»

Ka loa korduv puudumine võib tuua ajakirjanikule trahvi

Põhjus, mis viis maakohtu otsuse tühistamiseni, seisnes selles, et kohtu hinnangul ei saa trahvi määrata automaatselt sellepärast, et ajakirjandus avaldas andmeid ilma eelneva prokuratuuri nõusolekuta. Kohus selgitab, et trahvi määramise vajadust tuleb iga konkreetse kaasuse põhjal kaaluda. Küll, aga ei välista ka ringkonnakohus, et pidevalt loa küsimist eiravat ajakirjanikku saab trahvida juba ainuüksi seetõttu, et ajakirjanikul ei olnud luba: «Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et juhul kui kohtu(d) on uurimiskaebemenetluses korduvalt ühe ja sama isiku puhul tuvastanud asjaolu, et luba üldse ei küsitud ning sel põhjusel said teiste isikute õigused ja/või õigusemõistmise huvid kahjustatud, siis muutub selle kaal, mida avaldati ilmselt ajas järjest väiksemaks.

Ringkonnakohus ei välista, et lõppastmes võib teatud äärmuslikel juhtudel jaatada trahvi määramise põhjendatust ka üksnes selle pinnalt, et eirati KrMS § 214 lg 1 sätestatud kohustust küsida enne kohtueelse menetluse andmete avaldamist prokuratuurilt luba.»

Seega ei ole debatt ajakirjaniku isikliku vastutuse piiride osas lõppenud. See alles algas.

Märksõnad
Tagasi üles