Rainer Kattel ⟩ Kas populismi aeg on läbi?

Rainer Kattel. FOTO: Elaine Perks Foto: Elaine Perks

Lääne ühiskonnad ei soovi tegelikult kunstlikku lõhestamist, mis on pannud aluse populiste populaarsusele, nendib kolumnist Rainer Kattel. 

Isamaa otsust mitte alustada valitsuskoalitsiooni läbirääkimisi EKRE ja Keskerakonnaga võib tõlgendada parempopulismi lõpu algusena. Säärast tendentsi võime selle aasta jooksul täheldada paljudes riikides. Saksamaal on paremäärmuslik AfD kaotanud järjepanu mitmetel kohalikel valimistel. Itaalias on samamoodi langenud paremäärmusliku poliitiku Matteo Salvini täht. Ameerika Ühendriikides flirdib Trump küll sooviga uuesti presidendiks kandideerida 2024. aastal, ent tema toetatud kandidaatidel vabariikliku partei sisevalimistel ei ole eri osariikides sugugi hästi läinud. Suurbritannias on Boris Johnsonil küll suur parlamendienamus, kuid Brexit näib üha enam suurejoonelise läbikukkumisena ning peaminister lonkab ühest kriisist teise. Brasiilias on sügiseste presidendivalimiste eel istuva presidendi Jair Bolsonaro populaarsus tunduvalt madalam endisest presidendist Luiz Lulast, kes nüüd uuesti kandideerib.

Populistidel läheb endiselt hästi riikides, kus nad on suutnud teatud demokraatlike õigusi piirata, nagu näiteks Ungari või India. Ei maksa imestada, et populistid ka mujal üritavad õigusriiklike ja demokraatlike alustalasid võimule saades piirata. Ühiskonna lõhestamisele suunatud loosungite ja valedega võib võita ehk ühed valimised, kuid pikemalt valitseda on sellisel moel keeruline. Populismi languse taga võime näha vähemalt kolme põhjust.