JUHTKIRI ⟩ Uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Reformierakond, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik erakond peavad läbirääkimisi uue koalitsiooni moodustamiseks. Foto: Urmas Nemvalts

• Isamaa alustab koalitsioonikõnelusi Reformierakonna ja sotsidega
• Helir-Valdor Seeder ei pruugi senistest nõudmistest taganeda
• Erakonnad peavad olema valmis kompromisse tegema

Möödunud laupäeval ­otsustas Isamaa volikogu, et alustab koalitsioonikõnelusi Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatidega. See on kahtlemata oluline samm selleks, et Eesti võiks järgmiseks üheksaks kuuks saada toimiva ­valitsuse, mis otsib lahendusi nii julgeolekuprobleemile kui ka eelolevat sügist ja talve silmas pidades inimeste toimetuleku küsimustele.

Kuid samas tuleb tunnistada, et see on kõigest algus ja päris võimuliidu sünnist saame rääkida alles siis, kui kõnelused on kõigi asjaosaliste jaoks vilja kandnud. Isamaa on igatahes enne läbirääkimiste algust teada andnud, et nemad peretoetuste eelnõust loobuda ei taha. See eelnõu, mis sai viimaseks piisaks karikas eelmise valitsuse lõhkiminekul, võib nüüd saada suureks takistuseks uue liidu loomisel. Eriti arvestades seda, et Reformierakond on asunud peretoetuste tõstmist riigikogus takistama obstruktsiooniga.

Kõik oleneb nüüd sellest, emb-kumb on valmis teataval määral järeleandmisi tegema. Ent ajalugu on näidanud, et Helir-Valdor Seedri juhitud Isamaa ei pruugi koalitsiooni moodustades olla ülemäära paindlik ega kavatse oma senistest nõudmistest taganeda.

Lähenevate koalitsioonikõneluste alguses on oluline, et peretoetuste eelnõust ei saaks kaalukeelt uue valitsuse moodustamisel ning kolmikliit suudab mingisugusele kompromissile jõuda.

Et sellest paremini aru saada, tasuks pilk heita Urmas Reinsalu raamatule «Välisminister», mis muu hulgas kirjeldab üsna detailselt seda, kuidas 2019. aasta valimiste järel pidasid Keskerakond, EKRE ja Isamaa koalitsioonikõnelusi ja kuidas jõuti teise pensionisamba reformis kokkuleppele. Reinsalu meenutab, et pensionireformi teema toodi arutellu alles siis, kui läbirääkimised olid läinud õhtusse, inimesed olid väsinud ja osalistel oli tahtmine magama minna. Aga kõigi elukogemus kinnitas, et kui järgmisel päeval puhanuna asjadele otsa vaadatakse, siis tunduvad oma positsioonid liialt nõrgad ja vastaste positsioonid tugevad ning arutelu algab otsast peale. Nii ei jäänud asjaosalistel muud üle, kui jätkata vaidlemist teise pensionisamba teemal. Kõik lõppes sellega, et Seedri taskust võetud paber jõudis suures plaanis koalitsioonleppesse.

Möödanikule vaatamata ei maksa luua pettekujutlusi, et nii vähe aega enne valimisi on võimalik n-ö uut riiki üles ehitada. Tegemist saab olema ennekõike pragmaatilise lepinguga, mis tagaks heitlikus sise- ja välisjulgeoleku olukorras Eestile toimiva ja töövõimelise valitsuse. Küllap mõistavad seda kõik kõnelusi pidama hakkavad erakonnad.

Pealegi ei oleks teised variandid – koalitsioon Keskerakonna ja EKREga või opositsiooni jäämine – Isamaa tuleviku jaoks kõige soodsamad. Raske on ette kujutada, kuidas nad oleksid suutnud truuks jääda oma väärtustele koosluses, kus võidakse halvasti suhtuda Ukraina pagulastesse või ei suudeta selget ja ühemõttelist hinnangut anda Venemaa agressioonile.

Seega on lähenevate koalitsioonikõneluste alguses oluline, et peretoetuste eelnõust ei saaks kaalukeelt uue valitsuse moodustamisel ning kolmikliit suudab mingisugusele kompromissile jõuda. Kui olukord on ikkagi nii põhimõtteline ja kuidagi teisiti ei saa, siis on kõnealuse eelnõu kui ühe võimaliku meetme juurde, millega saab parandada inimeste heaolu, alati võimalik ka kevadel tagasi tulla.