R, 9.12.2022

Nädala nägu ⟩ Poliitilise suuna pöörmeseadja

Aimar Altosaar
, ajakirjanik
Poliitilise suuna pöörmeseadja
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 16
Helir-Valdor Seeder
Helir-Valdor Seeder Foto: Johan Elm
  • Vaikne ja järjekindel töömees on liikunud tasahilju poliitilise maastiku kõrgemate tippude poole
  • Seeder on erakonna siseelu tundvate inimeste hinnangul saavutanud täiskontrolli erakonna üle
  • Seedri otsustusprotsess võib olla väga läbipaistmatu ja isegi arusaamatu

Isamaalane Helir-Valdor Seeder oli juba vähemalt poolteist aastakümmet olnud poliitikas – Viljandi abilinnapea, maavanema ja riigikogu liikmena –, kui tema nime ei suutnud poliitkommentaatorid ühe hooga välja öelda.

 Esimesel riigikogu perioodil aastail 2003–2007, kui toonane Isamaaliit muutus IRLiks ning oli väike opositsioonipartei, polnudki veel ilmselt õige aeg Põhja-Liivimaalt tulnud mehel esile tõusta. Kuid vaikse ja järjekindla töömehena tuntud Seeder on seejärel liikunud tasahilju poliitilise maastiku kõrgemate tippude poole ning on alates 2017. aastast Isamaa esimees. Nüüd on temale suunatud kõigi poliitikute tähelepanu. Kui Kaja Kallas ei taha jääda peaministriks vähemusvalitsuses ja otsib uusi koalitsioonipartnereid, siis on sotsiaaldemokraatide kõrval just Isamaa see, kelle häält Reformierakonnal vaja läheb. Ka EKRE-le ja Keskerakonnale on Isamaad väga vaja, et toita lootust uus-vana koalitsioon taas püsti panna.

Seedri eesnimega ei eksi enam keegi, kuid nüüd püütakse mõistatada, mis on tema peas. Viis aastat Isamaa esimees olnud Seeder on erakonna siseelu tundvate inimeste hinnangul saavutanud täiskontrolli erakonna üle. Mitu varasemat esimeest on eri põhjustel konkurentsist taandunud või pühkinud erakonna tolmu jalgadelt. Viimane suurem lahing oli aasta tagasi, kui parempoolsete ühendus eesotsas Lavly Perlinguga esitas Seedrile ja tema konservatiivsemale tiivale väljakutse ning kaotas. Nüüd on nende tuumik ka erakonnast välja arvatud või ise lahkunud, jättes erakonna maha palju vaiksema ja homogeensemana.

See ei ole aga enam päris see Isamaa, mida mäletatakse 1990ndatest ja 2000ndate algusest. Rahvuslike huvide eest seisjana tuntud erakond esindas Eestis siis nii konservatiivseid kui ka kristlik-demokraatlikke väärtusi, pidas meie lõimumist Euroopa Liitu ja NATOsse ja meie rahvusvahelist tõsiseltvõetavust esmatähtsaks. Erakonnasiseselt olid lubatud eriarvamused ja diskussioonid ning esimehed hoidsid erakonnasiseseid tugevamaid oponente enda lähedal.

Seedri kohta on kauased võitluskaaslased öelnud, et tema otsustusprotsess võib olla väga läbipaistmatu ja isegi arusaamatu. Talle olevat omane kulissidetagune diplomaatia, eelistades avaliku debati asemel seljatagust pusimist, et oma eesmärke saavutada. Selles on Seeder aga väga järjekindel ja kannatlik, kartmata jääda enamusega eriarvamusele. Näiteks tuuakse tavaliselt tema eitav suhtumine Eesti-Vene piirileppesse sellisel kujul, mis ei lähtu Tartu rahu kehtestatud piiridest. Kuigi tema võitlus on tundunud maailma reaaliaid arvestades lootusetu, pole pärast Venemaa avalikku agressiooni Ukraina vastu lõpuks midagi võimatut! Ka tema jõuline tegutsemine teise pensionisamba muutmisel vabatahtlikuks tundus lootusetu, sest olid ju Isamaa enda valitsuse ajal need sambad kohustuslikuna kehtestatud. Nagu teame, lõppes see võitlus aga Seedri võiduga.

Isamaa võimalike koalitsioonkaaslaste valikul võib rolli mängida ka partnererakonna liidri sugu, sest mitme endise kolleegi meelest ei taha Seeder tunnustada naissoost juhte. Nii mõnigi võitluskaaslane pole unustanud Kaia Iva tõrjumist, kes pealegi kandideeris riigikokku Helir-Valdor Seedriga samas valimisringkonnas. Kuid tegu võis olla lihtsalt ka konkurentide nügimisega, mis mitme erakonnakaaslase arvates on samuti üks tema tegutsemisviise.

Isamaast on läbi aegade sageli lahkutud maailmavaatelistel põhjustel. Pärast Isamaaliidu ja Res Publica ühinemist läksid ära rahvuslased, sest pidasid uut erakonda liiga liberaalseks. Huvitaval kombel on aga Isamaa liikunud sinnapoole, kus rahvuslus on taas erakonna kõige silmapaistvam tunnus ning endised respublikaanid, kes kunagi pidasid seda liiga vanamoodsaks ideoloogiaks, on Seedri juhtimisel arenenud kõige ägedamateks rahvuslasteks!

Ka need, kes heidavad Seedrile ette liigset autoritaarsust, erinevate arvamuste mitte talumist ja teisi puudusi, peavad teda sirgjooneliseks antikommunistiks, kes on kogu aeg ka Venemaasse suhtunud suure skepsisega. Selletõttu võib ta lubada mängida oma telefonil signatuurina Internatsionaali ja tegeleda hobina punaajastu sümbolite kollektsioneerimisega.

Praegu, kui Venemaa paljastas häbenemata maailma ees oma kiskjakihvad, on Seedril kindlasti raske teha koostööd partneritega, kes flirdivad venemeelsete valijatega ega soovi kogu riiklikku haridussüsteemi muuta eestikeelseks.

Isamaa ja Seedri toetust taotlevad praegu kirglikult erinevad osapooled. Tuleb aru saada, et staažikat poliitikut ei ole mingit mõtet survestada või teda Isamaa kuulsusrikka mineviku ja eredate tulevikuvõimalustega pimestada. Mees, kelle põhimõttekindlust on nimetatud ka jäärapäisuseks, langetab oma otsused ise ja suudab nende õigsuses veenda ka oma erakonda.

Märksõnad
Tagasi üles