Jens Jaanimägi ⟩ Kaua võib? Uhkusest ja põlastusest

Jens Jaanimägi FOTO: Erakogu Foto: Erakogu

Tänavu möödub 30 aastat samast soost inimeste vahelise seksuaalvahekorra seadustamisest. Umbes sama kaua on Eestis kestnud aktiivsem kvääraktivism1, võitlemaks LGBT+ inimeste võrdse kohtlemise, turvalise elukeskkonna ja õiguste laiendamise eest, kuid ühtlasi kahjuks olude sunnil ka ühiskondliku sallimatuse ning lakkamatute ja sugugi mitte harvenevate rünnakute vastu. Umbes sama vanad kui Eesti kvääraktivism on ka esimesed avalikud üleskutsed Eestis seadustada samast soost paaride abielu, kirjutab aktivist Jens Jaanimägi.

Nii kutsusid juba 90ndate algul kvääraktivistid avalikult poliitilisi jõudusid üles näitama eesrindlikkust, tehes Eestist esimese riigi, kus kõik paarid saavad soost ja seksuaalsusest olenemata oma ühise elu abielu kaitse alla seada. Nagu me kõik teame, see muidugi nii ei läinud. Esimese riigina seadustas abieluvõrdsuse 2003. aastal Holland ning tänaseks saavad samast soost paarid abielluda 30 riigis. Eesti kui riik, milles samast soost paaridel puudub tänaseni võimalus abielu sõlmida, jääb aga Euroopas aina enam vähemusse.

Tänavu möödub ühtlasi ka kaheksa aastat kooseluseaduse vastuvõtmisest, mille rakendusaktid puuduvad tänaseni. Eesti poliitilistes oludes ei ole nendesamade rakendusaktide vastuvõtmine sugugi tõenäolisemaks muutunud. Vastupidi: parempopulismi ja äärmuskonservativismi tõusu taustal näib oht, et kooseluseadus tühistatakse ja samast soost paaridelt võetakse seegi seaduslik kaitse, aina suurem.