Archil Karaulashvili ⟩ Gruusia toetab oma ajaloolist sõpra Ukrainat

Gruusia suursaadik Eestis Archil Karaulashvili. Foto: Erakogu

• Gruusia teeb edusamme Euroopa Liitu astumiseks
• Venemaa oht on kiirendanud liitumisprotseduuri
• Gruusia pole unustanud toetada Ukrainat tema võitluses

Gruusia liikumine Euroopa ja Euro-Atlandi integratsiooni poole on pöördumatu, kirjutab Gruusia suursaadik Eestis Archil Karaulashvili. 

Gruusia on püüdnud alates iseseisvuse saavutamisest 1991. aastal saada Euroopa demokraatlike riikide pere täieõiguslikuks liikmeks. Hoolimata Venemaa pidevatest katsetest seda protsessi takistada ja tagasi pöörata – provotseerides sisekonflikte, korraldades täiemahulisi sõjalisi rünnakuid, mis viisid Gruusia territooriumide okupeerimise ja annekteerimiseni, ning pidades hübriidsõda ja tehes läänevastast propagandat, mis on suunatud riigi institutsioonide, majandusliku sõltumatuse ja poliitilise stabiilsuse vastu –, ei ole Gruusia siiski kunagi taganenud oma püüdlustest ühineda ELi ja NATOga ning kajastab neid püüdlusi isegi oma põhiseaduses.

Valitsus viib ellu intensiivseid reforme, mis on algatatud assotsieerimislepingu (AA), sealhulgas 2014. aastal allkirjastatud põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna (DCFTA) raames. Peale selle viis Gruusia edukalt lõpule läbirääkimised ELiga ja kasutab alates 2017. aastast viisavaba reisimist ELiga. Samuti on Gruusial õnnestunud ühineda energiaühendusega, käivitades julgeolekualase strateegilise dialoogi ja saades üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) osaks. 2019. aastal võttis Gruusia vastu ELi tegevuskava, mille eesmärk on viia integratsioon kaugemale, kui on assotsieerimiseesmärgid. Ja mis kõige tähtsam: Gruusia taotles 2022. aasta märtsis ELi liikmeks saamist koos «assotsieerunud kolmiku» riikide Ukraina ja Moldovaga.

2 mõtet

Venemaa agressioon ei kujuta endast eksistentsiaalset ohtu mitte ainult oma lähimate naaberriikide julgeolekule, vaid ka Euroopa ja ülemaailmsele korrale tervikuna.

Muutunud julgeoleku olukorras on Gruusia otsustanud taotleda Euroopa Liidu liikmeks saamist ühes Moldova ja Ukrainaga kiirendatud korras.

Gruusia käegakatsutavaid edusamme ELi liikmeks saamise poole näitab asjaolu, et riik on AA ja DCFTA juba 45 protsendi ulatuses rakendanud. Selleks ajaks, kui Gruusia AA ja DCFTA rakendamise lõpule viib, on umbes 70 protsenti ELi õigustikust inkorporeeritud riigi õigusaktidesse. Need olulised reformid viivad Gruusia edasise poliitilise assotsieerumise ja majandusliku integratsiooni poole ELiga ning ei tõsta riiki esile mitte ainult «assotsieerunud kolmikus», vaid isegi mõne Lääne-Balkani ELi kandidaatriigiga võrreldes.

Rõhutamist väärib ka Gruusia Euro-Atlandi integratsioon. Gruusia on juba aastaid püüelnud NATOsse, rakendades edukalt kõiki sellega seotud reforme ja saavutades NATOga koostalitlusvõime olulise taseme. Gruusia on korduvalt tõestanud, et ta on alliansi usaldusväärne partner: NATO liikmesriigid on laialdaselt tunnustanud tema märkimisväärset panust NATO rahuvalvemissioonidesse välismaal.

Venemaa on alati püüdnud takistada Gruusia Euroopa ja Euro-Atlandi integratsiooni ning me nägime 2008. aastal Gruusia vastu peetud täiemahulist sõda, mis jätkus 2014. aastal Krimmi annekteerimisega ja kulmineerus nüüd Ukraina vastu peetava jõhkra sõjaga. On märkimisväärne, et Venemaa agressioon ei kujuta endast eksistentsiaalset ohtu mitte ainult oma lähimate naaberriikide julgeolekule, vaid ka Euroopa ja ülemaailmsele korrale tervikuna, nii et sellel on palju laiemad tagajärjed.

Oluliseks on muutunud demokraatliku maailma julgeolekukorralduse ümberhindamine ning ühtsuse ja otsusekindluse tagamine, et seista ebaõigluse ja okupatsiooniriigi jultunud agressiooni vastu. Rohkem kui kolm aastakümmet on «assotsieerunud kolmiku» partnerriigid seisnud pidevalt silmitsi tõsiste ohtudega, omamata märkimisväärseid julgeolekutagatisi ja kaitset. Kremli orkestreeritud probleemid on kõigis kolmes riigis väga sarnased: okupeeritud territooriumid koos hübriidsõja elementidega (infopropaganda, ühiskondade radikaliseerumise soodustamine jne). Venemaa hübriidsõja taktika hõlmab demokraatlike reformide saavutuste moonutamist ja valeinfo sihipärast levitamist ühiskonnas.

Gruusia valitsus kavatses taotleda ELi liikmeks saamist 2024. aastal, mil AA ja DCFTA rakendamisel olnuks saavutatud märkimisväärset edu. Kuna aga Ukraina ja Moldova esitasid oma ELi liikmeks saamise taotluse dramaatiliselt muutunud poliitiliste ja julgeolekuolude tõttu kiirkorras, otsustas Gruusia teha sama, taotledes ametlikult ELi liikmeks saamist 3. märtsil 2022. See oli esile tõusnud geopoliitiliste ohtude kontekstis tõeliselt julge samm. Otsusele järgnes ELi kutse täita küsimustik, et hinnata kandidaatriigi staatuseks valmis olekut. Gruusia reageeris kiiresti ja esitas täidetud dokumendid mõne päevaga – tavaoludes oleks selleks kulunud mitu kuud. Selline enneolematult kiire teabevahetuse tempo näitas selgelt liikmesust taotlevate riikide kõrgetasemelist haldussuutlikkust, aga ka pühendumist, kooskõlastatust ja valmisolekut integreeruda Euroopa Liiduga.

Kõrvuti edukate sammudega teel ELi integratsiooni poole peab Gruusia tegelema paljude uute probleemidega, mis lisanduvad olemasolevatele. On selge, et pärast seda, kui Venemaa alustas sõda Ukrainas, on nii traditsioonilised kui ka hübriidohud, millega Gruusia silmitsi seisab, järsult suurenenud ning julgeolekuprobleem on praegu äärmiselt suur.

Gruusia on alati toetanud oma ajaloolist sõpra ja liitlast Ukrainat. Foto: Gruusia suursaatkond

Sellegipoolest teeb Gruusia kõik endast oleneva, et toetada oma ajaloolist sõpra ja liitlast Ukrainat kangelaslikus võitluses vabaduse ja õigluse eest. Ta toetab või spondeerib avalikult kõiki rahvusvahelisi algatusi, mis toetavad Ukrainat ÜROs, Euroopa Nõukogus, OSCEs ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides. Gruusia parlament oli üks esimesi seadusandlikke institutsioone maailmas, mis võttis vastu spetsiaalse resolutsiooni Ukraina ja selle territoriaalse terviklikkuse toetamiseks juba enne veebruarikuist sissetungi. Gruusia saatkond Kiievis ei lahkunud riigist ning jätkas tegevust ka massiliste rünnakute ja pommitamise ajal. Gruusia Posti kaudu saadetud humanitaarabi mahu tunnistasid Ukraina kolleegid suurimaks maailmas.

Gruusia valitsus avas Thbilisis avalikus koolis Ukraina osakonna. Gruusia parlamendi esimehe juhitud mitmeparteiline delegatsioon oli üks esimesi parlamendidelegatsioone, kes külastas Venemaa armee laastatud kohti, et väljendada Ukrainale oma solidaarsust ja toetust. Viimati näitas Gruusia valitsus selget toetust 5. mail Varssavis kõrgetasemelisel Ukraina toetamiseks korraldatud rahastajate konverentsil, kus Gruusia peaminister rõhutas veel kord Gruusia ühemõttelist toetust Ukrainale ja lubas märkimisväärset abi ka tulevikus.

Eesti on eeskujulik partner ja Gruusia suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ning Euroopa ja Euro-Atlandi integratsiooni innukas toetaja. 

Pealegi ei ole õige, et Gruusia ei osale rahvusvahelistes sanktsioonides. Gruusia on liitunud sanktsioonidega, mis on seotud Venemaa okupeeritud Ukraina aladega. Samuti on Gruusia valitsus avalikult teatanud, et Gruusia territooriumilt ei lubata Venemaale siseneda ühtegi sanktsioonide alla kuuluvat lasti ja kõiki katseid majandus- või finantssanktsioonidest kõrvale hiilida menetletakse rahvusvaheliste kohustuste järgi. Gruusia oli esimene riik, kes lõpetas diplomaatilised suhted Venemaaga pärast Venemaa sissetungi Gruusiasse 2008. aastal. Ukrainas võitlevad ja ohverdavad oma elu sajad Gruusia vabatahtlikud. Kahjuks langes rohkem kui kümme vabatahtlikku kangelaslikult lahinguväljal ja Gruusia valitsus toimetas nad kiiresti kodumaale tagasi.

Kogu oma ajaloo jooksul on Gruusia pidevalt võidelnud vabaduse ja iseseisvuse eest. 2008. aastal kannatas riik Venemaa täiemahulise sõjalise agressiooni all, kuid see ei kõigutanud Gruusia otsustavust areneda rahumeelselt jõukaks demokraatiaks ning saada Euroopa Liidu ja NATO liikmeks. Kõigi liitlaste kindel ja järjepidev toetus nendes organisatsioonides, tunnistades «assotsieerunud kolmiku» keerulisi geopoliitilisi väljakutseid, mängib otsustavat rolli ühtse ja rahumeelse Euroopa ajaloolise õigluse saavutamisel.

Eesti on eeskujulik partner ja Gruusia suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ning Euroopa ja Euro-Atlandi integratsiooni innukas toetaja. Ta on olnud häälekas toetaja kõigil võimalikel mitmepoolsetel platvormidel, hoides järjekindlalt Gruusiale eluliselt tähtsaid küsimusi rahvusvahelisel tasandil päevakorras. Gruusia hindab seda silmapaistvat toetust kõrgelt.