Juhtkiri ⟩ Euribor põrutab laenud kallimaks

Raha Foto: Romet Kreek

• Nüüd tuleb hakata rohkem intressi maksma
• Intressimäära tõus aitab lõpuks kaasa hinnatõusu pidurdumisele
• Samas peaks intressimäära tõus meid laenude suhtes ettevaatlikumaks tegema

Eile oli majandusele väikest viisi ajalooline päev, sest kuue kuu euribor tõusis ligi seitsmeaastase miinusoleku järel esimest korda üle nulli, täpsemalt 0,009 protsendini.

Mida see tähendab? Äraseletatult räägime tagatiseta intressimäärast, millega üks korralik pank on valmis teisele hea nimega pangale eurodes raha laenama. Vastavalt näiteks kuueks kuuks või ka aastaks.

Euribori pikka aega (2015–2022) kestnud negatiivne tase tähendas, et laenud olid odavad – iseäranis muidugi neile, kes olid laenuintressi sidunud euriboriga. Nüüd tuleb hakata rohkem intressi maksma.

Pole ka ilmselt lootust, et euribor võiks lähiajal uuesti alla nulli langeda, sest Euroopa Keskpangalt oodatakse peatset baasintressimäära tõstmist. Sellest on pank juba varem korduvalt märku andnud ja euribori kerkimine võib seda otsust üksnes kiirendada. Võib olla kindel, et euribor tõuseb veel.

Ehkki laenuvõtjaile võib uudis esialgu hirmutav paista, on selle mõju majandusele tervikuna pigem tervitatav. Intressimäära tõus aitab lõpuks kaasa hinnatõusu pidurdumisele. Ja see on olnud meie jaoks peadpööritav tõus.

Aprillis rabas Eesti euroala kõrgeima inflatsiooniga, mis ulatus 19 protsendini. See jätkub. Näiteks mais kasvasid korterite hinnad Tallinnas mullusega võrreldes kolmandiku võrra.

Ehkki laenuvõtjaile võib uudis esialgu hirmutav paista, on selle mõju majandusele tervikuna pigem tervitatav. Intressimäära tõus aitab lõpuks kaasa hinnatõusu pidurdumisele.

Eesti majandus on väike ja sõltub välismõjudest, kuid sellist taset ei saa nimetada üksnes «Putini inflatsiooniks». Postimehe majandusajakirjanik Tõnis Oja kirjutas paari nädala eest, et see, mis Eesti inflatsioonis on rekordkõrge, tulenes ettevaatamatu pensionireformiga turule paisatud rahast.

Ei maksa ka arvata, et Euroopa Keskpanga arusaam intressimääri tõsta on ainuomaselt meie inflatsioonitaseme päästmisega seotud. Häirekellaks piisas juba sellest, et Saksamaa inflatsioon kerkis aprillis 7,8 ning euroala keskmine 7,5 protsendini.

Need oleksid justkui päris väiksed arvud meie 19-protsendilise inflatsiooniga võrreldes? Siit saab järeldada vaid seda, et meil on põhjust oma majanduse käekäigu pärast tõsiselt mures olla. Ühest küljest on õige, et kui kogu maailm laenab, pole meil põhjust askeediks jääda, kuid teisalt peaks intressimäärade tõus meid taas laenude suhtes ettevaatlikumaks tegema.

Meenutame, et lähiaja kõrgeim euribor oli meil 2008. aasta sügisel, kui see tõusis 5,4 protsendini. Ilmselt võib see korduda ja sellest kõrgem euribor läheb laenumaksjatele valusaks. Kuid majandust on peaaegu sama raske ennustada kui ilma ning edasine sõltub väga palju sellest, milliseid pöördeid võtab sõda.

Me ei tea veel, millist mõju avaldavad sanktsioonid ning milliseid üllatusi pakuvad tavapärasest turumajandusest lahti haagitud energiahinnad.

Euroopa Keskpanga võimalused majandust reguleerida on tegelikult piiratud ning intressimäärade liigkiire kergitamine ehmataks peale laenumaksjate ka Euroopa suurima võlakoormusega riike, näiteks Itaaliat. Olgu see osutus ühtaegu meeldetuletuseks, et laenuleib ja laastutuli võivad halvastigi lõppeda.