Ants Frosch ⟩ Proua peaminister, mis on Eesti plaan tuumasõja puhul?

 Ants Frosch. Foto: Andres Haabu/Postimees

Alanud nädala esmaspäeva õhtu Londonis oli sündmustest tiine. Globaalses plaanis oli peamine uudis, et Briti konservatiivid otsustasid häältega 211:148 jätta peaministri residentsis Downing Street 10 pidutsedes koroonareegleid rikkunud erakonna liidri Boris Johnsoni ametisse. Analoogne usaldushääletus lõppes eelmisele tooride juhile Theresa Mayle pool aastat pärast hääletust tagasiastumisega (toona hääletas 133 konservatiividest parlamendi liiget tema jätkamise vastu). Brexitiga tekkinud lõhe erakonnas pole kadunud. Pigem on see hoopis süvenenud, seda peaministri isikuomaduste ja käitumise tõttu. Boris Johnsoni poliitiline tulevik pole enam pilvitu, kirjutab endine diplomaat Ants Frosch (EKRE).

Kas samavõrra tähtis oli peaminister Kaja Kallase töövisiit Ühendatud Kuningriiki ning selle käigus toimunud kohtumised ja üritused? Ka Hugo Grotiuse auhinna üleandmise hübriidtseremoonia mõttekoja Policy Exchange poolt, mida Stenbocki majast reklaamiti kui Kaja Kallase uut välispoliitilist saavutust. Mis tegelikult toimus?

Kaja Kallase poolt mõttekojas Policy Exchange peetud kõne ingliskeelses ülekandest jääb kõrva, et peame selle sõja võitma ükskõik kui suure inimkaotuste hinnaga. Sellega võiks ju nõustuda, kuid esiteks – meie, ei eestlased ega britid, ei sõdi Venemaaga ja inimkaotusi kannavad ukrainlased. Igal juhul ei saa meie rääkida sõja võitmisest ükskõik kui suure Ukraina inimkaotuste hinnaga, see pole mitte ainult enesekeskne ja ebarealistlik soov, vaid lisaks ka ebaeetiline, kui me just ei plaani sõtta astuda. See hind on ukrainlaste ja ainult ukrainlaste otsustada.