/nginx/o/2022/06/07/14610387t1h2db8.jpg)
- Ukraina lühiajaline finantsabivajadus on plahvatuslikult kasvanud
- Ukrainale antaval rahalisel abil puudub üldine korralduslik raamistik
- Lähinädalatel tuleb kokku panna struktureeritum finantsabi
Peamiselt Euroopa ja Ameerika Ühendriikide poolt Ukrainale antud abi puhul on domineerinud relvatarned ja sõjaline toetus. Aprilli lõpust alates on üha enam räägitud ka rahalistest jõupingutustest, mis on vajalikud Ukraina ülesehitamiseks pärast sõda. Kutsutakse üles koostama uut Marshalli plaani, kuhu raha tuleks suures osas rahvusvaheliselt üldsuselt, kuid võimalik, et ka Venemaa välisvarade konfiskeerimisest. Kuigi viimane on konflikti lõppedes Ukraina tuleviku jaoks ülioluline, ei rahulda see Ukraina kohest finantsabi vajadust, millele rahvusvaheline üldsus on andnud vaid osalisi vastuseid.
Ukraina lühiajaline finantsabivajadus on plahvatuslikult kasvanud. Märtsis hindas Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), et Ukraina välisrahastamise koguvajadus ulatub 2022. aastal vaid 4,8 miljardi dollarini. See hinnang on nüüdseks ajast maha jäänud. Kuigi kapitali väljavool on olnud piiratud, peamiselt tänu Ukraina keskpanga ennetavale kapitalivoogude juhtimisele, on eelarvepuudujääk kavandatust palju suurem. Aprillis oli kuine puudujääk ligikaudu 2,8 miljardit dollarit, samas mai hinnanguline puudujääk on neli-viis miljardit dollarit. Keskpanga reservid ulatuvad umbes 30 miljardi dollarini. Praeguse välisrahastamise puudujäägi juures võivad valuutareservid ammenduda kuue kuu jooksul.
G7 riigid on öelnud, et nad aitavad stabiliseerida Ukraina majandus- ja finantskeskkonda. Euroopa Komisjon töötab selle nimel, et suurendada oma makromajanduslikku finantsabi kuni üheksa miljardi euro võrra, kuid nende uute laenude mobiliseerimiseks on vaja IMFi programmi. Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) ning Rahvusvaheline Finantskorporatsioon võiksid Ukraina erasektori toetamiseks lisada umbes 3,4 miljardit dollarit, kuid selleks on vaja makromajanduslikku raamistikku. USA on võtnud vastu 40 miljardi dollari suuruse abipaketi Ukrainale, mis sisaldab 8,8 miljardit dollarit sihtotstarbelise fondi jaoks, et aidata Ukraina valitsusel jätkata oma tegevust. Samuti eraldavad Ühendriigid 4,4 miljardit dollarit rahvusvahelise katastroofiabi jaoks, mis on osa jõupingutustest, millega püütakse peatada sõja tagajärjel tekkinud häireid ülemaailmses toiduvarustuses. Nende vahendite summa on märkimisväärne, kuid puudub üldine korralduslik raamistik.
Aprillis oli Ukraina eelarve puudujääk ligikaudu 2,8 miljardit dollarit, mai hinnanguline puudujääk on neli-viis miljardit dollarit. Nii võivad valuutareservid ammenduda kuue kuu jooksul.
Lähinädalatel tuleb kokku panna struktureeritum finantsabi. Kiiresti tuleb koostada uus IMFi makromajandusliku finantsabi programm, mida täiendab kahe- ja mitmepoolne abi. See ei eelda makromajanduslikku tingimuslikkust, aga oleks palju kasu, kui IMFi töötajate jälgitav programm oleks usaldusväärne, et näidata rahvusvahelise üldsuse rahalist tuge, parandada rahvusvahelist koordineerimist ja hõlbustada kahte olulist täiendavat välisrahastamise allikat.
Esiteks peaks märkimisväärset ametlikku välisabi pakkuv programm kas koosnema tegelikest toetustest või leevendama praegust välisvõla koormust. Ukraina ligi saja miljardi dollari suurusest riigivõlast on umbes pool denomineeritud välisvaluutas. Praeguse majandusraskuste taseme tõttu on Ukraina täielikult kaotanud juurdepääsu turufinantseerimisele. Võlakirjade rahvusvaheline emiteerimine võib toimuda ainult koos rahvusvaheliste tagatistega, kuid uut emiteerimist oleks raske õigustada ilma vähemalt 2022/2023. aasta tagasimaksete peatamiseta. Uus rahvusvaheline finantstoeprogramm võiks seega luua vajaliku koordineerimisraamistiku, kuidas korraldada rahvusvahelise võla restruktureerimist. Tagatistega laenud, kuid ilma võlakoorma leevenduseta, võivad piirata igasuguseid erasektori investeeringuid Ukrainasse, koormates majandust veelgi. Sõltuvalt ametliku välisabi ulatusest ja kestusest võiks tagada võla restruktureerimise mingil kujul, kas rohkem või vähem soodsatel tingimustel.
Teiseks peaks Euroopa Keskpank (EKP), võimaluse korral koos Föderaalreserviga, laiendama Ukraina keskpangale kahepoolse valuutavahetusliini. See ei asenda eelarvelist abi, kuid muudaks keskpanga välisvaluuta- ja kapitalivoogude juhtimise poliitika usaldusväärsemaks ja tõhusamaks. EKP mainis märtsis sellise vahetusliini võimalikkust, kuid seda pole praeguseni. Selle nüüd rakendamine tõestaks ELi vankumatut pühendumust Ukraina keskpanga toetamisele. Isegi kui seda ei kasutata, aitaks valuutavahetusliin vähendada survet grivna kursile ja piirata võimalikku kõva vääringu põgenemist Ukraina finantssektorist.
Kokkuvõttes vajab Ukraina, arvestades SKT suurt vähenemist, jooksev- ja finantskontode šokki ning suuri eelarvevajadusi, ametlikku rahastamist ja see peaks olema oluline osa rahvusvahelise üldsuse strateegiast Venemaa agressiooni vastu. Parem, kui see tuleb varakult organiseeritud raamistikus, mitte tükeldatud viisil kahepoolse toetuse kaudu, et maksimeerida selle mõju ja suurendada rahvusvahelise toetuse demonstratsiooni muul moel kui relvadega varustades. Ukraina homse ülesehituse kavandamine on oluline, kuid riigi finantsvajaduste rahuldamine täna on pakilisem ning nõuab IMFi ja rahvusvahelise finantskogukonna kiiret tegutsemist.