Ukraina lühiajaline finantsabivajadus on plahvatuslikult kasvanud. Märtsis hindas Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), et Ukraina välisrahastamise koguvajadus ulatub 2022. aastal vaid 4,8 miljardi dollarini. See hinnang on nüüdseks ajast maha jäänud. Kuigi kapitali väljavool on olnud piiratud, peamiselt tänu Ukraina keskpanga ennetavale kapitalivoogude juhtimisele, on eelarvepuudujääk kavandatust palju suurem. Aprillis oli kuine puudujääk ligikaudu 2,8 miljardit dollarit, samas mai hinnanguline puudujääk on neli-viis miljardit dollarit. Keskpanga reservid ulatuvad umbes 30 miljardi dollarini. Praeguse välisrahastamise puudujäägi juures võivad valuutareservid ammenduda kuue kuu jooksul.
G7 riigid on öelnud, et nad aitavad stabiliseerida Ukraina majandus- ja finantskeskkonda. Euroopa Komisjon töötab selle nimel, et suurendada oma makromajanduslikku finantsabi kuni üheksa miljardi euro võrra, kuid nende uute laenude mobiliseerimiseks on vaja IMFi programmi. Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) ning Rahvusvaheline Finantskorporatsioon võiksid Ukraina erasektori toetamiseks lisada umbes 3,4 miljardit dollarit, kuid selleks on vaja makromajanduslikku raamistikku. USA on võtnud vastu 40 miljardi dollari suuruse abipaketi Ukrainale, mis sisaldab 8,8 miljardit dollarit sihtotstarbelise fondi jaoks, et aidata Ukraina valitsusel jätkata oma tegevust. Samuti eraldavad Ühendriigid 4,4 miljardit dollarit rahvusvahelise katastroofiabi jaoks, mis on osa jõupingutustest, millega püütakse peatada sõja tagajärjel tekkinud häireid ülemaailmses toiduvarustuses. Nende vahendite summa on märkimisväärne, kuid puudub üldine korralduslik raamistik.
