Veiko Spolitis ⟩ Läti valimised lähenevad nõukapärandi hääbumisega ja uute tegijatega

Veiko Spolītis valdab nii eesti, läti kui ka leedu keelt. FOTO: Peeter Langovits Foto: Peeter Langovits

Maipidustused möödusid Lätis ­oodatust värvilisemalt ja ­selle kajastus ulatus ­kaugele üle kodumaa ­piiride. Rahvatulv valgus okupatsioonimonumendi ette, mis ­näitas, kui sügavalt on nõukogude vene ideoloogia indoktrineeritud ja imbunud Läti perekondadesse, kes ei räägi iga päev läti keelt, kirjutab politoloog Veiko Spolitis.

Tohuvabohu punamonumendi juures tõi endaga ­kaasa enne­olematu kodanikuühiskonna elavnemise ja see on hea. Ideoloogilised vaidlused sotsiaalmeedias on märksa paremad kui rahva madistamine tänavail. Praeguseks on selge, et valimiskampaania enne 1. ­oktoobri seimivalimisi saabus varem, kui oodatud. Esimesed valimisajakirjadki on juba postkastides. Lisaks käib elu loomulikult Ukraina sõja märgi all. Kui koroonataudi ajal tundus, et uute valimiste kampaania keskendub sisepoliitikale ehk tervishoiu ja valitsuse efektiivsuse küsimustele, siis praegu pole see enam nii.

Soome ja Rootsi avaldus ­NATOsse astumiseks tekitab laia vastukaja. Igaõhtustes saadetes, kus Läti kaitse­jõudude ohvitserid kajastavad uudi­seid Ukraina rindelt, on lisandunud Soome ja Rootsi teema ja arutused Läänemere piirkonna julgeoleku üle. Läti meedia rõhutab, et nii Rootsi kui ka Soome liikmesus lahendab strateegilised Balti riikide kaitseküsimused ning meie idanaaber on avanud oma loodepiirile jäävad alad ­NATO-le. Ilma Soome kuulumiseta NATOsse see nii ei ole. Jälgides, kuidas peavad end ­valimiseelsetes väitlustes üleval Moskva-meelsed poliitikud, võib ennustada, et seimi kõnepuldist võib tulla mõni sõnavõtt Soome ja ­Rootsi NATOsse saamise vastu, kuid parlamendi enamus hääletab selle poolt.