Katrin Kiisk ⟩ Kuidas inimesed lastetoetuste suurendamisse suhtuvad?

Katrin Kiisk Foto: Erakogu

• Ülekaalukas osa inimestest oli nõus väitega, et riik peaks laste kasvatamist rohkem toetama
• Riigikogu menetluses oleva vaidlusaluse perehüvitiste eelnõu poolt on 68 ja vastu 22 protsenti
• 70 protsenti oli lasterikaste perede suurema toetamisega nõus, kuna nende kulud on suuremad

Poliitikute seisukohad laste- ja peretoetuste suurendamise osas on avalikkusele hästi teada, aga sellest, mida arvavad peretoetuste suurendamisest Eesti elanikud, kirjutab uuringufirma Norstati lühiküsitluse põhjal Pere Sihtkapital SA nõukogu esinaine Katrin Kiisk.

Viimase aja kõige enam räägitud sisepoliitiliseks vaidlusteemaks on kujunenud laste- ja peretoetuste suurendamine. Algselt 54 riigikogu liikme algatatud perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu kiiret vastuvõtmist toetasid riigikogus esindatud viiest erakonnast neli, enne kui sotsiaaldemokraadid end toetajate hulgast taandasid. Peaministri juhitud Reformierakond on olnud küll nõus, et peretoetused tuleks üle vaadata, aga otsuse tegemise, mida ja kuidas muuta, sooviksid nad pigem sügisesse lükata.

Nüüdseks on valitsus lagunenud ning käimas läbirääkimised uue koalitsiooni moodustamiseks. Üheks oluliseks läbirääkimiste teemaks on kindlasti ka laste- ja peretoetuste eelnõu edasine käekäik. Poliitikute seisukohad on avalikkusele hästi teada, kuid mida arvavad peretoetuste suurendamisest Eesti elanikud? Et seda välja selgitada viis uuringufirma Norstat Sihtasutuse Pere Sihtkapital tellimusel 27.–30. mail läbi lühiküsitluse, millele vastas üle Eesti kokku 994 inimest, sh 441 meest ja 553 naist.

Esmalt palusime vastajatel avaldada arvamust riigi toetuse suurendamise kohta laste saamisel ja kasvatamisel. Ülekaalukas osa (81 protsenti) vastajatest oli täiesti või pigem nõus väitega, et riik peaks laste saamist ja kasvatamist senisest rohkem toetama. Vaid 26 protsenti vastajatest leidis, et Eesti perepoliitika on juba piisavalt hea ja sellesse pole enam vaja täiendavalt panustada. Poolehoid peresid toetavate meetmete edasiarendamisele oli vastajarühmiti võrdlemisi ühtlane.

Küsisime vastajatelt ka suhtumist konkreetselt praegu riigikogu menetluses olevasse eelnõusse ning selgus, et 68 protsenti vastajatest toetab eelnõud, 22 protsenti ei toeta ning 10 protsenti ei osanud vastata

Riigikogu menetluses oleva peretoetuste seaduse eelnõu üheks oluliseks uuenduseks on peretoetuse indekseerimine, mistõttu palusime vastajate arvamust ka selle algatuse kohta. Enamik (86 protsenti) küsitletutest oli täiesti või pigem nõus, et lastetoetuste suuruse peaks igal aastal üle vaatama, sest muidu jäävad need elukalliduse tõusust maha. Praegust korraldust, kus lastetoetusi suurendatakse kord viie aasta jooksul või harvem, hindas piisavaks vaid viiendik (20 protsenti) vastanutest. Suuri erinevusi suhtumises peretoetuste indekseerimisse soo, vanuse, hariduse ega rahvuse lõikes ei ilmnenud.

Enamik vastajatest (79 protsenti) oli nõus väitega, et Eesti peaks praegusest enam toetama nii lastega peresid kui ka eakaid, sest riik panustab inimeste heaolusse palju vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Eelnõu teiseks keskseks elemendiks on peretoetuste määrade suurendamine. Kui menetluses olev eelnõu seaduseks saab, siis suureneks lapsetoetuse määr iga lapse kohta 100 euroni kuus ning lasterikka pere toetuse määr 700 euroni kuus (kui peres kasvab vähemalt seitse last, siis 900 euroni kuus). Ehkki lasterikka pere toetust makstakse Eestis juba peaaegu viis aastat, pole ühiskonna suhtumist sellesse teadaolevalt mõõdetud. Selle lünga täitmiseks küsisime, kas vastajate arvates on lasterikaste perede (kolm ja enam last) suurem toetamine põhjendatud. Küsitletutest 70 protsenti oli lasterikaste perede suurema toetamisega nõus või pigem nõus, kuna nende perede kulud lastele on suuremad. Nõustujaid oli keskmisest pisut rohkem meeste ja eakamate hulgas, hariduse ja rahvuse lõikes vastused märkimisväärselt ei erinenud.

Peretoetuste eelnõu arutamise käigus on juttu olnud ka lasterikaste perede suurema toetamise võimalikest alternatiividest. Küsitluses palusime vastajate seisukohta nelja alternatiivi suhtes – kas lasterikaste perede suurema toetamise asemel tuleks lisaraha suunata hoopis üksikvanematele, laste huviharidusse ja muudesse laste arengut toetavatesse tegevustesse, (kõrg)hariduse täiendavasse rahastamisse või pikaajalise hoolduse kättesaadavuse parandamiseks.

Alternatiividest eelistati kõige rohkem lisaraha suunamist üksikvanemate toetamiseks, sest nende vaesusrisk on suurem (nõustujaid 45 protsenti). Lisaraha suunamist laste huviharidusse ja laste arengut toetavatesse tegevustesse eelistas 38 protsenti, pikaajalise hoolduse kättesaadavuse parandamist ja (kõrg)hariduse täiendavat rahastamist toetas vastavalt 30 protsenti ja 24 protsenti. Seega näitavad tulemused, et mitmesuguste alternatiividega võrreldes on lisaraha suunamine lasterikaste perede toetamiseks siiski Eesti elanike hulgas selgesti suurema toetusega.

Eurostati andmetel kulutasid Euroopa Liidu riigid enne Covid-19 pandeemiat (aastal 2019) sotsiaalvajadusteks keskmiselt 26,9 protsenti SKTst. See hõlmab kulutusi laste, perede, eakate ja muude rühmade toetamiseks. Eesti kulud sotsiaalotstarbeks moodustasid samal ajal 16,1 protsenti SKTst. Eestist vähem kulutasid sotsiaalotstarbeks Iirimaa, Leedu, Läti, Malta ja Rumeenia. Seetõttu küsisime vastajatelt, kas nende arvates tuleks toetada erinevaid ühiskonnarühmi, mitte neid üksteisele vastandada. Enamik vastajatest (79 protsenti) oli nõus väitega, et Eesti peaks praegusest enam toetama nii lastega peresid kui ka eakaid, sest riik panustab inimeste heaolusse palju vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt. See tulemus peaks pakkuma mõtteainet edaspidiseks poliitika kujundamiseks.