Juhtkiri ⟩ Maardu tuleb Eestisse tuua

Urmas Nemvalts joonistab. FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts

• Maardul on lastud areneda omaette oaasina
• Eestlased peavad saama rääkima eesti keelt igal pool Eestis
• Ukraina sõda paneb integratsiooni uude valgusse

Maardus on puuduliku lõimumise tulemusel üha raskem tunda end eestlasena.

Äraspidine integratsioon Maardus, kus eesti lapsed pigem kipuvad venestuma, ei tohiks enam kui 30 aastat pärast taasiseseisvumisest võimalik olla. Ometi on see nii ja on selge, et riik vajab selgemat ja jõulisemat lähenemist lõimumisele.

Tänane Postimees kirjutab, kuidas Maardus elavad eestlased tunnevad end üha vähem eestlastena, kirjeldades olukorda, kus lasteaias käiv laps hakkas kodus vene keeles rääkima. Ei toimi ka keelekümblusrühmad, sest vene lapsi on liiga palju ja nad räägivad omavahel vene keelt. «Minu laps sai eesti lasteaias vene keele selgeks. Integratsioon toimub, aga endiselt selles suunas nagu vene ajal,» rääkis Postimehele Maardus elav Margit Väikmeri.

Keegi ei saa sundida vene lapsi eesti keelt rääkima. Lapsed ei ole süüdi. Samas ütleb Eesti põhiseaduse paragrahv 37, et «igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust». Järelikult on Maardus tekkinud olukord, mis ei lähe kokku põhiseaduse vaimuga. Eestis peavad eestlased saama tunda end eestlastena igal pool.

Ukraina sõja taustal

on aga mõistlik

lõpetada olukord,

kus kohaliku

omavalitsuse

poliitika töötab vastu

riigi enda kehtestatud suundadele.

Ehkki Postimehega rääkinud süüdistavad äraspidises integratsioonis praegust Maardu linnapead Vladimir Arhipovit, tasub vaadata korra linna ajalukku. Aastail 1996–2013 ja põgusalt ka 2015. aastal oli Maardu linnapea värvikas poliitik Georgi Bõstrov, kes kuulus Eestimaa Ühendatud Rahvaparteisse. See erakond oli kahtlemata kõige venemeelsem erakond Eestis ja Bõstrov soovis saada vene keelele Euroopa Liidus ka ametliku keele staatust. Ühendatud Rahvapartei võim Maardus kestis 2016. aastani – kokku seega umbes 30 aastat. Maardul lasti tegutseda nagu omaette oaasil. Pole siis ime, et Maardus ei tunne eestlased end eestlastena.

Tõenäoliselt ei pidanud Arhipov ise kuigi palju tegema, vaid jätkama sealt, kuhu Bõstrov ja tema järeltulijad olid jõudnud. Arhipov kuulub Keskerakonda, mis teatavasti pole olnud väga kiire eesti keelt kohalikes omavalitsustes ja koolides juurutama, arvestades erakonna suurt toetust venekeelsete valijate seas. Ja eks olnud Keskerakond üks neist erakondadest, kes lükkasid äsja riigikogus tagasi alushariduse eelnõu, millega oleks tugevnenud eesti keele staatus lasteaedades.

Maardus on selgelt näha, kuidas 30 aastat on integreerumiseks lastud raisku minna, ning nagu märgib Postimehe loos kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman, on suurenenud segregatsioon. Samas ei saagi olla kerge Eesti Vabariigi kehtestamine kohtades, kus on enamuses venekeelsed inimesed. Maardus elavatest inimestest moodustavad eestlased umbes ühe neljandiku.

Ukraina sõja taustal on aga mõistlik lõpetada olukord, kus kohaliku omavalitsuse poliitika töötab vastu riigi enda kehtestatud suundadele. See lõpetamine ei pea olema konfliktne – venekeelsete inimeste vägisi eestistamine tekitab vaid edasist konfrontatsiooni, mida niigi sisepoliitilistes krampides vaevlevas Eestis vaja ei ole. Aga senine olukord pole samuti jätkusuutlik, kui poliitika keskmes on taas lapsed ja riik ei suuda end kehtestada. Sõja taustal pole just hea märk saata välja signaal riigi nõrkusest.