Lugejakiri ⟩ Eesti sisserändajad, keel ja kool

Haabersti Vene Gümnaasium Õismäe teel Tallinnas. Foto: Mihkel Maripuu/Postimees

Koolides peaks olema vaid eestikeelne õpe, arvab väliseestlane Harri Kivilo.

Loodan, et head Eesti koolihariduse korraldajad ei pahanda, kui sissejuhatusena väidan, et olen ise ka mõne aasta kooliharidust saanud: algkooliealisena okupatsioonieelses Eestis, teismelise pagulasena Rootsis. Kutsutud sisserändajana olen koos abikaasaga elanud 41 aastat Kanadas – kuulmata, et mõni sisserändaja oleks avalikult soovinud, et nende lapsed saaksid kohustusliku koolihariduse oma emakeeles või õpetajad peaksid oskama sisserändajate emakeelt, selgitamaks, mis riigikeele õppijal jäi arusaamatuks. Oma Kanadas sündinud laste ning sealset üldist sisserändajate suhtumist riigikeeles õppimisse hinnates tuleb järeldada, et Eestis on tahetud siia NSV Liidu poolt elama saadetud isikute laste koolihariduse saamine korraldada mingil erilisel viisil, mida pole suudetud 30 aasta vältel edukaks rakendamiseks mõtestada. Ent juba pikemat aega on võõrkeeli üldiselt õpetatud ilma õppija emakeelt selgitusteks kasutamata. Arusaamatuks jäänud uue võõrkeelse sõna tähendust saab keeleõpetaja mitme lihtsama võõrkeelse sõnaga selgitada.

Eesti ja vene noortel on võimalik riigikeelses koolis koos õppida, kui riigivõim lakkab Eestit ekslikult pidamast kaherahvuseliseks riigiks.