Keegi peale Helme ja Ratase ja võib-olla Karilaiu ei tea, kas EKRE ja Keskerakonna koostöö on salaprotokolliga kinnistatud või ootab see alles allkirjastamist pärast Keskerakonna proovitööde edukat ärategemist. Võib arvata, et mõningane usaldamatus on EKRE juhtkonnas Ratase eelmise valitsuse laialilagunemise kibedusest siiski jäänud. Välismaalaste seaduse viimaste muudatuste menetlemisel, nende, mis hõlbustasid Ukraina sõjapõgenike abistamist, proovis Keskerakond EKRE ultimaatumite saatel protsessi pidurada, aga ei saanud hakkama. Nüüd näeb asi välja nii nagu tšekistide kampa võtmisel. Et enne ei usu, et oled meiega kui tood mõne metsavenna skalbi.
Proovitöödeks on siis esiteks perehüvitiste seadus, mille puhul Keskerakond sai selguse, et Reformierakond seda toetada ei saa, ent on nõus läbi rääkima. Kohe pärast selguse saamist kogus Keskerakond EKRE ja Isamaa allkirjad eelnõule alla ja võtleb nüüd omaenda valitsuse vastu seaduse läbisurumisel. Ikka laste huvides.
Vastuteenena lasi EKRE koos Keskerakonnaga viimase vene tiiva nõudmisel põhja eestikeelsele haridusele ülemineku eelnõu. Ikka jälle laste huvides. Ja vastastikku tõendamaks, et ideoloogia on lõpuks maitseasi, huvid ja mailmarahu on põhiline.
Selle kõige vastu olemine on ilmselt mitte ainult mõttetu, vaid ka kriminaalne, sest kõik saavad ju aru, et ideoloogiat jõuga ei muuda.
Kas taolisel paktil on ka ämmaemandad Kremlis, nagu reljeefselt väidab Rein Raud, jääb muidugi ajaloolaste selgitada. Et aga taoline pakt rõõmustab kõiki, kes tahaksid Eestis näha välispoliitiliselt küündimtatut, majanduspoliitiliselt pankrotikursil ja ühiskonnas hirme ja lõhesid õhutavat valitsust, selle nägemiseks pole vaja ajaloolane olla.