Priit-Kalev Parts ⟩ Üks ilus muinasjutt rohepöördest

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia korraldab müravaba metsatöö päeva. Pildil Priit-Kalev Parts. Foto: Marko Saarm

Väikeettevõtja Priit-Kalev Parts (Tulevikuerakond) kirjutab oma kogemusest asjaajamisel keskkonna eest vastutavate ametiasutustega. 

Mõne aasta eest raiuti mu kodutalu kõrvalt riigimaalt maha lepik, virn tehti minu majast sajakonna meetri kaugusele. Mõtlesin, et ostan ära – kena lähikene hobusega koju toimetada. Paar päevakest telefoni- ja arvutitööd ning selgus oligi käes. Saab küll – pärast seda, kui virn on Viljandisse laoplatsile veetud. Või kui ma nii kangesti just neid puid tahan, siis pean lihtsalt maksma selle hinna, mis oleks kaubal siis, kui see oleks Viljandisse laoplatsile veetud.

Arusaadav, rekajuht ja bensiinijaama burgeripreili tahavad ka palka saada. Viljandi on minu talust paarikümne kilomeetri kaugusel. Kuidagi jäi kaup katki.

Mul on pisike innovatiivne äriidee, et istutaks hobuse karjamaale pähklipuusalu ja hakkaks kodumaiseid kreeka pähkleid müüma. Seemned korjan botaanikaaiast puu alt ja panen ise idanema. Töövaeva hoiaks kokku, kui esimestel aastatel oleks taimed heina eest kaitstud mehise multšikihiga, mõtlesin, et teeks sellised pikad vaalud. Olen rehkendanud, et ära kuluks mõnisada kantmeetrit orgaanilist materjali. Säärane kogus puiduhaket maksab kenakese summa, transport pealekauba.

Viljandlasest sõber soovitas endale küsida lehesodi, mis linnarahvalt kokku kogutakse. Geniaalne! Keskkonnaameti kodulehelt lugesin, et Eestis kehtivadki sellised põhimõtted, et esimeses järjekorras tuleks jäätmeteket vältida, kui seda ei saa, siis korduvkasutuseks ette valmistada ja ringlusse võtta. Alles viimases hädas peaks põletama või ladestama. Minu õhin kasvas: väldin, korduvkasutan, arendan ringmajanduslikku maaettevõtlust ja olen keskkonnateadlik kodanik ühe hoobiga!