N, 8.12.2022

Mihkel Servinski ⟩ Salapärased rahvastikumuutused – ime Ida-Virus, krahh Hiiumaal

Mihkel Servinski
, statistikaekspert
Salapärased rahvastikumuutused – ime Ida-Virus, krahh Hiiumaal
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Mihkel Servinski
Mihkel Servinski Foto: Erakogu
  • Rahvastikustatistika järgi on Hiiumaal toimunud krahh ja Ida-Virumaal ime
  • Tegelikult on asi metoodika muudatuses ja ümberarvutamises
  • See aga võib sassi lüüa nii töö pikaajaliste andmetega kui ka jätta KOVi rahast ilma

12. mail avaldas statistikaamet rahvastikuandmed maakondade ja omavalitsusüksuste kohta. Olulised ja oodatud andmed, kuna taas on käes maakondlike arengustrateegiate ja kohalike omavalitsuste arengukavade ülevaatamise ning korrigeerimise aeg. Seekord on arvud väga põnevad, kirjutab Pere Sihtkapital SA juhatuse liige Mihkel Servinski. 

Hiiumaal, kus varasemal viiel aastal on rahvaarvu muutus jäänud ühe protsendi piiresse ning kahel aastal isegi kasvanud, kahanes rahvaarv mullu lausa 9,4 protsenti (–884 inimest). Seevastu Ida-Virumaal, kus rahvastik eelneval viiel aastal kahanes poolteist või rohkem protsenti aastas, kasvas rahvaarv 2021. aastal 2858 inimese võrra. Arvude järgi hinnates paistab, et Hiiumaal on toimunud mingi sõjaga võrreldav katastroof ja Ida-Virumaal suur ime.

Imedesse, eriti rahvastikuarengu vallas, ma ei usu, ja katastroofist Hiiumaal pole ka midagi kuulda olnud. Asi saab selgemaks, kui vaatame, mis on järsu muutuse põhjustanud. Loomulik iive oli 2021. aastal Hiiumaal –44 ja rändeiive –56. Halvad arvud mõlemad, aga see ei seleta veel kahanemist väikeses maakonnas ligi tuhande inimese võrra. Selgub, et muutuse põhjus on miski, millest tavainimene üldjuhul kuulnudki pole – statistiline korrigeerimine. Korrigeerimise tulemusel kahanes Hiiumaa rahvaarv 2021. aastal 784 inimese võrra.

Selline korrektsioon viitab mingile varasemale suurele eksimusele või arvestusmetoodika muutumisele. Mõningase otsimise järel leian statistikaameti veebilehelt kinnituse, et tegemist on metoodika muutusega. Avaldatud andmetest mitme hiireklõpsu kaugusel asub märkus, et alates 2022. aastast määratakse elukoht Eesti rahvastikustatistikas registriandmete põhjal, kasutades paiknemisindeksi metoodikat ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kohandatud cell key metoodikat.

Metoodika muutuse täpsem selgitus statistikaameti veebilehel loo kirjutamise ajal puudus. Statistikaameti infotelefonilt saab teada, et millalgi kavatseb statistikaamet metoodika muutuse kohta täpsemat infot anda. Seega võib hiidlasi lohutada: olge rahulikud, tegelikult pole teil katastroofi toimunud. Samas tuleb kurvastada idavirumaalasi, et ka imet pole juhtunud. Kuna statistiline rahvaarv võib siiski midagi mõjutada, kohalikele omavalitsustele jagatavat raha näiteks, on sellise korrigeerimise mõju mõlemal juhul üpris suur ja oluline.

Riikliku statistika seadus ütleb, et riikliku statistika tegijad on statistikametoodika valimisel sõltumatud (§ 8 lg 3). Sellega on selge: rahvastikuarvestuse metoodikat muutes on statistikaamet tegutsenud oma ülesannete piires ja tõenäoliselt on muutus ka põhjendatud. Sama seadus ütleb: «riikliku statistika tegija selgitab avalikkusele riikliku statistikaga seonduvat» (§ 8 lg 2). Kui selgitus pole kättesaadav andmete avaldamise hetkel, pole asi päris korrektne. Samas, ärme ajame juuksekarva lõhki. Küllap selgitus tuleb, väikese hilinemisega, kuid loodetavasti on see üleelatav.

Kuna statistiline rahvaarv võib siiski midagi mõjutada, kohalikele omavalitsustele jagatavat raha näiteks, on sellise korrigeerimise mõju üpris suur ja oluline.

Riikliku statistika seadus ütleb veel: «Riikliku statistika eesmärk on kajastada ühiskonna olukorda ja muutusi ning varustada ühiskonda rahvastiku, sotsiaalvaldkonna, majanduse ja keskkonna arengu seisukohalt olulise teabega, sealhulgas arengukavade ja prognooside koostamiseks, erinevate poliitikate kujundamiseks, teadus- ja rakendusuuringute tegemiseks ning teadmuspõhiste otsuste langetamiseks» (§ 1 lg 2).

Üks statistika kvaliteedi tähtis mõõdupuu ongi võrreldava aegrea pikkus. Ilma aegreata on võimatu hinnata minevikus toimunud muudatusi ja ennustada võimalikke arenguid lähiaastateks. Rahvastikustatistikas võiks aegrea pikkus olla vähemalt üks inimpõlv – 20–25-aastane aegrida annab võimaluse rahvastikuarengu suundumustest enam-vähem õigesti aru saada. Aegrea katkestamine, mis tänavuse andmete avaldamisega juhtunud on, ei võimalda paraku enam Eesti rahvastikuarengut piirkonniti analüüsida.

Loomulikult on probleemile lahendus, aga kas statistikaamet selle, näiteks varasema aegrea ümberarvutamise uue metoodika järgi, ka töösse võtab, pole teada. Puudub ka vastus küsimusele, kuidas hinnata piirkondlikku rahvastikuarengut seni, kuni vajalikku pikkusega aegridu pole.

Kirjeldatud olukord piirkondliku rahvastikustatistikaga toob mõttesse robootika kolm põhiseadust, mille sõnastas ulmekirjanik Isaac Asimov juba 1942. aastal:

Robot ei tohi oma tegevuse ega tegevusetusega inimesele kahju teha.

Robot peab alluma inimese antud käsule, kui see ei lähe vastuollu esimese seadusega.

Robot peab kaitsma oma olemasolu, kuni see ei ole vastuolus esimese või teise seadusega.

Hiljem lisas Asimov kolmele seadusele ka neljanda, nn nullseaduse:

Robot ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega inimkonnale kahju teha.

Kui asendada nimetatud seadustes sõna «robot» sõnaga «statistikaamet», võib öelda, et teise ja kolmanda seaduse esimene pool on täidetud, aga teine pool mitte. Nullseadus ja seeläbi ka esimene seadus on täitmata.

Seega soovitus: usaldage statistikaametit, aga kasutage avaldatud andmeid targalt ja ettevaatlikult. Olukord statistikaametis on lahendatav, ma loodan.

Märksõnad
Tagasi üles