Piirkonna elanikud ei osanud karta, et keegi võiks Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal midagi nii hullu toime panna. Kui kogukonda oleks planeerimisse hõlmatud, oleks saanud kahju ära hoida. Demokraatiast ei saa rääkida ilma kodanikuühiskonnata ning Tallinnal on üle 30 aasta olnud sisuliselt kohustus elanikkonda kaasata. Inimeste ootused poliitilise kultuuri suhtes on kaugelt kõrgemad kui see, mida praegune linnavõim pakub.
Olen Mustamäe elanik ning ma pole nn looduse- või keskkonnainimene. Julgeksin aga väita, et umbes kümne aastaga on toimunud oluline muutus tavainimeste mõtlemises, mis puudutab elukeskkonda. Mõelgem näiteks viimase aja põuaste suvede peale: kui hea on minna kivimajade ja asfaldiga kaetud kvartalist ära, astuda Sütiste metsa alla ja tunda, et õhk on hoopis parem. Mustamäe inimestel pole tarvis sõita linnast välja, vaid see väärtuslik looduskeskkond on meil siinsamas. Kindlasti on inimesi, kes just seetõttu on lähedusse kolinud. Kuna nüüd on seal metsas aga üle 400 (väidetavalt isegi üle 600) puu vähem, siis muutub see ala kuivemaks ja halveneb kogu piirkonna õhu kvaliteet. Mustamäe kopsud on saanud ränga hoobi.