Krastevi hinnangul määrab Ukraina sõja tulemuse lõppkokkuvõttes lääne ühiskondade meelekindlus taluda sõja põhjustatud raskusi. Need on hakanud ennast juba ka ilmutama. Juba Vene nafta ja gaasi kasutamise mõningane piiramine on kergitanud energiakandjate hindu. Isegi küttepuud on tunduvalt kallimad kui enne sõda. Sanktsioonide jätkudes kõrged hinnad püsivad.
Tõusnud on ka toiduainete hinnad, ja kui Ukraina ei suuda leida viisi vilja ekspordiks, siis tõusevad need veelgi. Eesti toodab küll toitu ise ja meil on ka oma energiakandjaid, aga toidu- ja energiaturg on globaalne ja see mõjutab hinda ka meil.
Nende ja mitme teisegi teguri koosmõjus on inflatsioon Eestis tõusnud praegu 19 protsendi juurde, mis on euroala kõrgeim. Viimati oli nii kõrge inflatsioon meil 90ndate kauboikapitalismi ajal. Kõrge inflatsioon on probleem niihästi tarbijale kui ka säästjale.
Tänases lehes on luubi all Eesti inimeste säästud. Eesti eraisikutel on hoiustel praegu 11 miljardit eurot ja kui inflatsioon jääb sama kõrgeks, siis on aasta pärast sama summa ostujõud vähem kui üheksa miljardit eurot täna. Pole siis ime, et säästude omanikud püüavad teha vajalikud ostud pigem täna kui aasta pärast.
Valitsus on olnud rahvusvahelisel areenil Ukraina toetamisel väga aktiivne, aga hoolt tuleb kanda ka selle eest, et Eesti ühiskond ei väsiks Ukrainat aitamast.
Säästjate mure on küll mõistetav, kuid oluliselt tõsisem on nende inimeste mure, kellel sääste ei ole või kel need on väga väikesed. Pankade andmetel elab palgapäevast palgapäevani umbes kolmandik leibkondi. Ligi 70 protsendil kontoomanikel on arve peal alla 1000 euro. See näitab, et suurel osal ühiskonnast ei ole peaaegu mingit varu, millega vastu pidada kiiresti tõusvatele hindadele.