K, 29.06.2022

JUHTKIRI ⟩ Valitsuse peavaenlane on inflatsioon

Postimees
Valitsuse peavaenlane on inflatsioon
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 13
Vana-Rooma sõdur Gaius Mucius Cordusest näitas vangi langenuna oma tahtekindlust sellega, et pani käe ohvrialtari tulle, tegemata väljagi leegi põhjustatud piinast. Tänapäeva inimene ei pruugi olla sama meelekindel.
Vana-Rooma sõdur Gaius Mucius Cordusest näitas vangi langenuna oma tahtekindlust sellega, et pani käe ohvrialtari tulle, tegemata väljagi leegi põhjustatud piinast. Tänapäeva inimene ei pruugi olla sama meelekindel. Foto: Giorgos Kontarinis via www.imago-images.de
  • Suur osa eestimaalastest on inflatsiooni suhtes haavatavad
  • Sõja ja majandussurve tingimustes peab ühiskond kokku hoidma
  • Valitsus peaks tähelepanu rahandus- ja sotsiaalpoliitikale suunama

Lennart Meri konverentsil meenutas Bulgaaria politoloog Ivan Krastev lugu Rooma sõdurist Gaius Mucius Cordusest, kes vangi langenuna näitas oma tahtekindlust sellega, et pani käe ohvrialtari tulle, tegemata väljagi leegi põhjustatud piinast. Selle tulemusel olevat vaenlase kuningas lõpetanud Rooma piiramise, sest pole võimalik võita nii meelekindlat rahvast.

Krastevi hinnangul määrab Ukraina sõja tulemuse lõppkokkuvõttes lääne ühiskondade meelekindlus taluda sõja põhjustatud raskusi. Need on hakanud ennast juba ka ilmutama. Juba Vene nafta ja gaasi kasutamise mõningane piiramine on kergitanud energiakandjate hindu. Isegi küttepuud on tunduvalt kallimad kui enne sõda. Sanktsioonide jätkudes kõrged hinnad püsivad.

Tõusnud on ka toiduainete hinnad, ja kui Ukraina ei suuda leida viisi vilja ekspordiks, siis tõusevad need veelgi. Eesti toodab küll toitu ise ja meil on ka oma energiakandjaid, aga toidu- ja energiaturg on globaalne ja see mõjutab hinda ka meil.

Nende ja mitme teisegi teguri koosmõjus on inflatsioon Eestis tõusnud praegu 19 protsendi juurde, mis on euroala kõrgeim. Viimati oli nii kõrge inflatsioon meil 90ndate kauboikapitalismi ajal. Kõrge inflatsioon on probleem niihästi tarbijale kui ka säästjale.

Tänases lehes on luubi all Eesti inimeste säästud. Eesti eraisikutel on hoiustel praegu 11 miljardit eurot ja kui inflatsioon jääb sama kõrgeks, siis on aasta pärast sama summa ostujõud vähem kui üheksa miljardit eurot täna. Pole siis ime, et säästude omanikud püüavad teha vajalikud ostud pigem täna kui aasta pärast.

Valitsus on olnud rahvusvahelisel areenil Ukraina toetamisel väga aktiivne, aga hoolt tuleb kanda ka selle eest, et Eesti ühiskond ei väsiks Ukrainat aitamast.

Säästjate mure on küll mõistetav, kuid oluliselt tõsisem on nende inimeste mure, kellel sääste ei ole või kel need on väga väikesed. Pankade andmetel elab palgapäevast palgapäevani umbes kolmandik leibkondi. Ligi 70 protsendil kontoomanikel on arve peal alla 1000 euro. See näitab, et suurel osal ühiskonnast ei ole peaaegu mingit varu, millega vastu pidada kiiresti tõusvatele hindadele.

Majandusanalüütik Mihkel Nestori hinnangul on energiahinnad juba praegu tasemel, kus edasine tõus sunnib osa ostjaid tarbimist piirama. Paraku on toit, elekter, bensiin ja toasoe esmatarbekaubad, mille tarbimist ei saa kuigivõrd piirata. Peaks hinnatõus jätkuma, ennustab see tõsiseid toimetulekuraskusi paljudele.

Toimetulekuprobleemid võivad tekitavad sõjaväsimust ja muuta ka osa ühiskonnast vastuvõtlikumaks Venemaa kihutustegevusele. Seda tuleb vältida. Vastasel korral mattume sisemistesse vastuoludesse, millest võidab üksnes vaenlane.

Esimese kolme sõjakuu jooksul on Eesti valitsus olnud rahvusvaheliselt väga aktiivne, kuid raskemad ajad on ees. Nii nagu tuleb hoida võitlusvaimu ülal liitlaste seas, peab hoolt kandma ka selle eest, et ühiskond ei väsiks Ukrainat aitamast. Raskused tuleb ületada koos, kuid peab tagama, et kellelegi ei satuks seejuures rängem koorem, kui ta suudab kanda.

Märksõnad
Tagasi üles