R, 9.12.2022

Tõnis Kõiv ⟩ Vene laiusega raudtee on julgeolekuoht

Tõnis Kõiv (Reformierakond)
, Rae vallavolikogu esimees
Vene laiusega raudtee on julgeolekuoht
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 5
Raudtee
Raudtee Foto: Arvo Meeks
  • 1843. aastal otsustas Vene impeerium muust Euroopast erineva raudtee laiuse kasuks
  • Poolas on raudtee normaalse laiusega ning kaubavahetus toimub sellegipoolest
  • Rae vallavolikogu otsustas, et vald ei vaja oma maale Vene laiusega raudteed

Vajame koos naaberriikidega plaani, kuidas end lahti haakida Vene impeeriumi pärandist ja katkestada agressorriigi varustustee võimaliku sõja korral, kirjutab Rae vallavolikogu esimees Tõnis Kõiv (Reformierakond).

Jaanipäeva eel tähistame Eesti krooni kasutuselevõtu kolmekümnendat aastapäeva. Kui palju oli 1992. aastal eksperte, kes kõik kuulutasid, et see ei ole võimalik, liiga kulukas, ei tule välja jne. Veel varem räägiti sama Eesti iseseisvumise, iseseisvalt majandamise ja kõige muu kohta, mis meid Nõukogude Liidust või hiljem Venemaast eraldas. Tuleb tuttav ette, kui kuulata praeguseid seisukohti Vene laiusega raudtee kaitseks Eestis?

Me ei ole neid hoiatajaid ega «heasoovijaid» kuulanud, oleme Eestit maksimaalselt lahti sidunud Venemaast ja kokku sidunud Euroopaga. Teeks nüüd ära ka viimase sammu, mis pärast elektrivõrgu lahtiühendamist veel teha on jäänud ja muudaks raudtee rööpmelaiuse normaalseks!

Lühipilk ajalukku ütleb, et 1843. aastal tegi Vene impeerium muust Euroopast erineva raudtee laiuse valiku ja hakkas oma raudteed arendama 1520 mm rööpmelaiusega. Georg Stephensoni poolt 1830. aastal Liverpooli ja Manchesteri vahel avatud raudtee oli 1435 mm rööpmelaiusega. Sellest sai kõigepealt ametlik laius Ühendkuningriigis ja tänaseks umbes 60 protsendi kogu maailma raudtee rööpmelaius, sealhulgas on suurem osa Euroopast.

2 MÕTET

  • Rööpmelaiuse erinevusest tulenev lisakulu mõjutab sadamate konkurentsivõimet. Kaalukausi teisel pool on aga Eesti julgeoleku suurendamine.
  • Ukraina on otsustanud vähemalt Kiievist lääne poole asuva raudtee muuta tavalaiusega (1435 mm) raudteeks. Sama geopoliitiline vajadus on ka Baltikumis ja Soomes.

Rahuajal kasutatakse raudteed põhiliselt suuremahulise kauba, enamasti tooraine, veoks sadamatesse. Poliitilistel kaalutlustel on ida poolt pidevalt püütud kaubavoogu suunata oma sadamatesse, ja tuleb õnneks tunnistada, et suhteliselt edukalt. Kuna Baltikumi sadamate pakutavad teenused on tunduvalt kvaliteetsemad, siis ei ole kaubavood Venemaalt siiski päris kokku kuivanud.

Sellegipoolest ei ole Vene transiidi ja mööda raudteed kulgeva kaubavahetuse osakaal Eesti ekspordis suur ja impordis on see märkimisväärselt kahanemas sõja tõttu kehtestatud sanktsioonide tagajärjel. Aga ega rööpmelaiuse normaalseks muutmine ei lõpeta raudteed mööda kulgevat kaubavedu. Vaatame naabrite kogemust, kuidas piiril veermikuvahetust läbi viia.

Poolas on raudtee normaalse laiusega ning kaubavahetus toimub sellegipoolest ka riikidega, kus raudtee on Vene laiusega. Muidugi toob erinev rööpmelaius kaasa vajaduse piiril veermikku vahetada, mis võtab mingi aja ja maksab mingit raha. Kas me saame aga väita, et Poola majandus on seetõttu kehvemas seisus, et mööda Vene raudteed on Poola kaudu sadamasse jõudmine keerulisem ja kallim?

Muidugi mõjutab rööpmelaiuse erinevusest tulenev täiendav takistus ja sellega kaasnev lisakulu sadamate konkurentsivõimet. Kaalukausi teisel pool on aga Eesti julgeoleku suurendamine, idanaabri mõjualast kaugenemine ja jätkuv lõimumine läänemaailmaga. Minu arvates on kaalukauss nii tugevalt Eesti riiklike huvide suunas kaldu, et siin ei olegi midagi kaaluda.

Sõda muutis olukorda

24. veebruaril 2022 algas Venemaa sõda Ukraina vastu. Sõja käigus on tapetud kümneid tuhandeid tsiviilisikuid, naisi ja lapsi, vanureid. Miljonid inimesed on sunnitud sõjapõgenikeks, Ukraina taristule on tekitatud miljardite eurode eest kahju. Venemaast sai agressorriik, kelle suhtes on kehtestatud mitmeid sanktsioone, et piirata sõjategevuse rahastamise võimalusi.

Muu hulgas on Venemaa sõda Ukraina vastu tõestanud, et raudteel on jätkuvalt suur roll sõjaväe liigutamisel. Mööda raudteed tuuakse juurde sõdureid ja tehnikat, kütust ja laskemoona ning samuti muud varustust. Ega asjata ei ole Vene laiusega raudteed nimetatud Venemaa suurimaks sõjaliseks taristuks Eestis, mida pealekauba veel valdavalt Eesti riigi eelarvest ülal peetakse (Jaanus Arukaevu, aprill 2018, Twitter).

Täpselt öeldud, aga enne Venemaa muutumist agressorriigiks ei olnud piisavat pinnast isegi ideeks, et koostaks plaani ja mõtleks läbi, kuidas saaks Baltikumi, aga miks mitte ka Soome, välja Vene raudtee haardest. Nüüd on sõda Ukrainas tekitanud «ajaloolise akna», mida kasutada strateegilise tähendusega muudatuste esilekutsumiseks ja läbiviimiseks. On selge, et ühe riigi kaupa neid otsuseid ei tee, hädavajalik on koostöö Balti riikide vahel ning ühine tahe. Sama oluline on ka rahastus.

Nüüd on sõda Ukrainas tekitanud «ajaloolise akna», mida kasutada strateegilise tähendusega muudatuste esilekutsumiseks ja läbiviimiseks.

Kui Siim Kallasest sai teist korda Euroopa Komisjoni volinik, transpordiküsimuste eest vastutav asepresident, siis üks tema tegevuse silmaga nähtavatest tulemustest oli Euroopa ühendamise rahastu tekkimine. Nimetatud rahastusvahendist finantseeritakse Baltikumi ülejäänud Euroopaga ühendavat, normaalse rööpmelaiusega (1435 mm) Rail Balticu raudteeliini ja ehitus käib.

Nagu on öelnud EK liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei, on Venemaa invasioon Ukrainasse näidanud raudteeühenduse vajalikkust ning avaldanud lootust, et just julgeolekukaalutlustel on kolme Balti riigi huvides, et Rail Baltic valmiks võimalikult kiiresti (14. aprill, Eesti Ekspress).

Ikka on veel neid, kes unistavad, et sõda saab kohe läbi, sanktsioonid leevenevad või võetakse üldse maha ja jätkub äri nagu tavaliselt. Mina neid unistusi ei jaga. Minu arvates ei saa Venemaast lähitulevikus demokraatlikku riiki.

Ei tasu unustada, et Venemaa on jõudnud tänasesse seisu pea kaks aastakümmet toimunud protsesside tulemusena. Demokraatlikuks riigiks saamine võib võtta samapalju aega, aga sellega ei ole idapiiri taga veel alustatudki, Venemaa ei ole veel sõda kaotanud, Ukrainas hukkuvad jätkuvalt inimesed. On kergemeelne ja ebamoraalnegi unistada, et kohe-kohe jätkub tavapärane äri. Ei jätku, vähemalt terve inimpõlv ei jätku.

Rae volikogu otsus algatas arutelu

Kuid varem või hiljem tõrjub Ukraina Venemaa oma riigist välja ning ehitab oma riigi uuesti üles. Euroopa Komisjoni president on lubanud, et EL toetab Ukrainat ülesehitustöö, sealhulgas ka raudtee osas. Ukraina on otsustanud vähemalt Kiievist lääne poole asuva raudtee muuta tavalaiusega (1435 mm) raudteeks ning sama geopoliitiline vajadus on ka Baltikumis (ja Soomes).

Kogu Baltikum vajab plaani, kuidas end lahti haakida Vene impeeriumi pärandist ja katkestada agressorriigi mugav varustustee võimaliku sõja korral, ehitades raudteevõrgu ümber meie väärtusruumile sobivaks laiuseks, mis on 1435 mm.

Esmapilgul võib see mõte tunduda utoopiline, aga eks käesoleva aasta alguses oli ka Soome ja Rootsi NATOga liitumine utoopiline. Aga kui on tekkinud soodne olukord ja on piisavalt tahet, siis on kõik võimalik. Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev on juba teinud üleskutse seada konkreetne siht Vene laiusega raudtee ümberehitamiseks 1435 mm laiusele (23. mai, Eesti Päevaleht). Ilmselt vajame raudtee tuleviku üle Eestis riikliku tähtsusega küsimuse arutelu.

Esmapilgul võib see mõte tunduda utoopiline, aga eks käesoleva aasta alguses oli ka Soome ja Rootsi NATOga liitumine utoopiline.

Rae vallavolikogu tegi käesoleva aasta aprillis otsuse, et Rae vald ei vaja Vene laiusega raudteed oma maale, ja ei andnud planeerimiseks küsitud sadat tuhandet eurot. Volikogu otsustas, et Vene laiusega täiendavat rööpapaari ei ole Rae valda vaja. Meile tuleb normaallaiusega Rail Baltic ning Tallinna ringraudtee tuleb samuti teha normaallaiusega. Sel juhul saab ringraudtee puhul kasutada Rail Balticu trassi.

Pikema kogemusega volikogu liikmetel on meeles, et eelkõige Peetri kandi elanikud on pea viimased kümme aastat tõsiselt vastu sõdinud täiendavale trassile, ja seetõttu jätsime me selle ka üldplaneeringust välja.

Loomulikult me saame Rae vallas aru, et meie volikogu ei otsusta ega muuda kogu Eesti raudteevõrku, ammugi naaberriikide omi. Küll aga saame tähelepanu juhtida Vene impeeriumi jäänukile, mis meid siiani minevikus kinni hoiab, ning juba arutelugi sel teemal on edasiminek õiges suunas.

Märksõnad
Tagasi üles