AK ⟩ EKI keelekool: kui kõige tähtsam on silmale nähtamatu

Onkotsertsiaas ehk jõepimedus on levinud Kesk-Aafrikas, Jeemenis ja Lõuna-Ameerikas. Seda haigust tähistav võõrtermin on tähenduse poolest läbipaistmatu, aga eestikeelne annab aimu, milles haigus seisneb. Pildil Kongo teadur vaatleb mikroskoobis lihatükki, et otsida onkotsertsiaasi põhjustavaid usse. Foto: ALEXIS HUGUET

• Meditsiiniterminid võivad olla nii läbipaistvad kui ka läbipaistmatud
• Läbipaistmatud haigusenimetused on moodustatud näiteks nimedest
• Kuigi ideaaliks on peetud läbipaistvust, siis läbipaistmatutel terminitel on ka eeliseid

Terminid võivad olla kas läbipaistvad või läbipaistmatud. Sellest, kui läbipaistev on meditsiiniterminoloogia, kirjutavad Eesti Keele Instituudi vanemterminoloog Mari Vaus ja koordineerija-terminoloog Kairi Janson.

Farüngiit, apenditsiit, entsefaliit, dermatiit – on ilmne, et need sõnad on sarnased ja riimuvad hästi. Selliste terminite taga peituvaid tähendusi on ka lihtne lahti mõtestada, eriti kui tunda kreeka või ladina keelt. Esimene pool sõnast viitab kehaosa või organi nimetusele ja iit-lõpp märgib meditsiinis, et tegu on põletikuga. Läbipaistvust ongi terminoloogias peetud ideaaliks, mille poole püüelda.

On aga hulk tunduvalt vähem läbipaistvaid termineid. Nende sekka kuuluvad ka eponüümid, isiku nime järgi loodud mõistenimetused. Tourette’i või Aspergeri sündroom on laialdaselt tuntud, kui aga kohtaksime neid termineid esimest korda, oleks üsna keeruline mõista, millist osa inimkehast need sündroomid mõjutavad. Avastaja nimi meile sellist infot ei anna, mistõttu ei oska me neid ka mõistesüsteemi teiste diagnooside kõrvale paigutada.

Koht võib samuti haigusele nime anda. Ilmselt mäletab enamik meist viimatist Ebola viirushaiguse epideemiat. Haigus sai nime Kongo lisajõe Ebola järgi: selle lähistel registreeriti esimesed juhtumid. Sama põhimõtte järgi nimetatakse ka Siiami kaksikuid, kuna neist esimesed, kellest maailmameditsiin teada sai, olid Chang ja Eng, kes sündisid Tais ehk endises Siiamis.

Tourette’i või Aspergeri sündroomid on laialdaselt tuntud, kui aga kohtaksime neid termineid esimest korda, oleks üsna keeruline mõista, millist osa inimkehast need sündroomid mõjutavad.

Kui COVID-19 kohta hakkas liikuma nimetus «Wuhani viirus», siis takistasid selle laialdast levikut muu hulgas Maailma Terviseorganisatsiooni soovitused. Juhiste järgi ei tohiks uusi nakkushaigusi nimetada näiteks kohtade, loomaliikide, ametite või inimeste järgi (vrd linnugripp, leegionärihaigus), et ennetada negatiivset seost. Samuti võiks vältida põhjendamatut hirmu tekitavaid epiteete nagu «tundmatu» või «epideemiline». Koroonaviiruse põhjustatud haiguse ametlikuks nimetuseks jäigi lõpuks neutraalne ja küllalt läbipaistev «COVID-19»: «CO» märgib «koroonat», «VI» viirust, «D» haigust (disease) ja «19» haiguse ilmnemise aastat.

Nimedel põhinevaid haiguste nimetusi on kritiseeritud nende läbipaistmatuse pärast, kuid tähti ja numbreid sisaldavaid nimetusi on kriitikast pigem säästetud. Mõnel juhul on selleks ka põhjust: näiteks S- või C-kujulise skolioosi nimetuses on tähed hoopis abiks, et probleemi olemust mõista. Ühel juhul on lülisammas kõverdunud S-, teisel juhul C-tähe sarnaselt. Samas ei ole tähtedest ja numbritest suuremat abi näiteks A- ja B-viirushepatiidi või I ja II tüübi diabeedi eripärade mõistmisel.

Termini läbipaistmatust võib pidada ka tema tugevuseks: keelekasutajad peavad sisuliselt meeles pidama kogu definitsiooni, kuna terminit ennast on niivõrd keeruline lahti kodeerida. Seega muutuvad tähenduse piirid paradoksaalselt veel täpsemaks kui läbipaistvatel terminitel. Kas see, kui tähendus on esmapilgul silmale nähtamatu, on siis pigem otstarbekas või mitte, jääb juba igaühe enda hinnata.