N, 8.12.2022

Federico Bellentani ⟩ Kuidas muuta vastuolulised monumendid rahupaikadeks

Federico Bellentani
, Torino Ülikooli järeldoktorantuuri teadur
Kuidas muuta vastuolulised monumendid rahupaikadeks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Vaade Nõukogude võimu rajatud memoriaalile ja augustis 2018 avatud kommunismiohvrite memoriaalile Maarjamäel
Vaade Nõukogude võimu rajatud memoriaalile ja augustis 2018 avatud kommunismiohvrite memoriaalile Maarjamäel Foto: Sander Ilvest
  • Riigid on monumentide jõust teadlikud ja kasutavad neid oma huvides ära
  • Monumendid on mõeldud kestma läbi aegade, kuid nende tähendused on muutlikud
  • Eestil on olemas praktiline näide, kuidas on võimalik monumendi tähendust muuta

Eestil on olemas kõik vahendid, et võtta kasutusele uuenduslikud ja loovad lahendused Nõukogude monumentide ümberkujundamiseks, sealhulgas ka digitehnoloogiat kasutades, kirjutab Torino Ülikooli järeldoktorantuuri teadur Federico Bellentani.

Monumentidel on olemas nii mäletamise funktsioon kui ka poliitiline funktsioon. Konkreetseid ajaloonarratiive esitades määravad nad ära, mida ja keda tuleb minevikust mäletada.

Sellisena sisaldavad nad endas tervet komplekti tähendusi, identiteete ja sündmusi, varjates samas teadlikult või tahtmatult teisi. Riigid on monumentide jõust teadlikud ja kasutavad neid ära konkreetsete ajalooliste narratiivide propageerimiseks ja oma poliitilise võimu ülimuslikkuse legitimeerimiseks.

Seevastu üksikisikud tõlgendavad monumente viisil, mis võib olla erinev või isegi vastuolus riigivõimu kavatsustega. See on monumentide paradoks: nad on mõeldud stabiilselt kestma läbi aegade, kuid nende tähendused on dünaamilised, peegeldades muutusi kultuuris, ühiskondlikes suhetes, rahvuse käsitluses ja minevikunägemuses.

Seega võivad monumendid vastuoluliseks muutuda, kuna nad esindavad kultuuriväärtusi, mida ühiskond või vähemalt osa ühiskonnast määratleb kui aegunuid. Vastuolulised monumendid peegeldavad sageli kadunud režiimide ideoloogiat või kannavad endas traumeerivaid mälestusi: seetõttu muutub nende püsimine avalikus ruumis problemaatiliseks.

Vastuolulised monumendid peegeldavad sageli kadunud režiimide ideoloogiat või kannavad endas traumeerivaid mälestusi.

Mälestiste tähenduse muutumine on eriti ilmne Eestis. Pärast iseseisvuse taastamist on Eestis tehtud erinevaid algatusi Nõukogude võimu pärandina säilinud mälestusmärkide ümberkujundamiseks, et kaotada avalikust ruumist Nõukogude võimu materiaalseid jäänuseid.

Selline tegevus ei ole kõikides ühiskonna osades aktsepteeritud, põhjustades vaidlusi ja rahvarahutusi. Vaidlused monumentide üle on olnud nii intensiivsed, et teadlased on võtnud kasutusele mõiste «monumentide sõda», et viidata mitmele väiksemale monumentide tõlgendamisega seotud konfliktile alates 2000. aastate algusest.

Need konfliktid pole tänaseks lõppenud ning Venemaa sissetung Ukrainasse tekitab uusi vaidlusi Nõukogude monumentide üle Eestis ja teistes Kesk- ja Ida-Euroopa ühiskondades.

Mida teha veel alles olevate Nõukogude monumentidega Eestis?

Sellele küsimusele pole ühest vastust. Esiteks on iga monument erinev, igaühel on oma ajalugu ja tähendus. On kolm peamist monumentide kategooriat, mis määravad ära, kas ja kuidas neile saab või ei saa anda uut tähendust.

Avalikus ruumis olevad kujud kannavad ikonograafiat, mis keskendub sündmustele ja identiteetidele, mis olid olulised neid paigaldanud Nõukogude võimule. Sellistena olid nad esimesed, mis režiimivahetuse käigus seaduslikult või ebaseaduslikult eemaldati. Nõukogude monumentide spontaanne mahavõtmine pärast Nõukogude Liidu lagunemist oli kõigile nähtav märk režiimimuutusest.

Nõukogude memoriaale on raskem eemaldada eri põhjustel.

Majanduslik põhjus: üleminekuajal oli nende eemaldamiseks vajalike majanduslike ressursside leidmine raske ja see on kulude kokkuhoidmise aegadel raske ka praegu.

Poliitiline põhjus: Venemaa ajaloolistes narratiivides endiselt olulist rolli mängivate memoriaalide eemaldamine võib esile kutsuda Venemaa reaktsioone, nagu majandussanktsioonid, diplomaatilised piirangud, viisakeelud, küberrünnakud ja hübriidohud.

Etniline põhjus: Nõukogude memoriaalid võivad endiselt olla mõnede etniliste kogukondade jaoks olulised mälestuspaigad; nende eemaldamine võib tekitada emotsionaalseid reaktsioone ja rahutusi.

Memoriaalilt säilmete eemaldamine on tundlik teema eriti nende jaoks, kes on seotud õigeusuga, mis ei luba haudadest väljakaevamist.

Religioosne põhjus: memoriaalilt säilmete eemaldamine on tundlik teema eriti nende jaoks, kes on seotud õigeusuga, mis ei luba haudadest väljakaevamist.

Hooned, linnaalad või maastikud, mis on omandanud mälestise tunnused: nendega on nende suuruse ja linnaruumis oleva funktsiooni tõttu kõige raskem toime tulla.

Lisaks nendele kategooriatele on allpool nimekiri mõnedest väärtustest, millega tasub vastuolulise monumendiga tegelemisel arvestada.

Ajalooline väärtus: üldiselt peetakse monumente rahva ajaloopärandi meenutajateks. Mida iidsem on monument, seda tõenäolisemalt peetakse seda säilitamist väärt ajaloo osaks. Seetõttu saab (võiks?) eemaldada 2000ndate alguses Alabamas püstitatud kolonialismi ja rassismi põlistava konföderatsiooni monumendi.

Kuigi Lihula monument ja pronkssõdur kujutavad mõlemad okupatsioonirežiimide vormiriietust, erinevad nad ajaloolise väärtuse poolest: esimest on lihtsam eemaldada, teine vajab selleks pikemat protsessi.

Esteetiline väärtus sisaldab endas kunstilisi ja arhitektuurilisi omadusi, mida kriitikud ja tarbijad otsivad. Mida enam peetakse monumenti kunstiteoseks, seda tõenäolisemalt lisatakse see muinsuskaitse nimekirjadesse. Võib-olla on Maarjamäel asuv Nõukogude memoriaal oma väärika arhitektuurilise stiili tõttu vähem vaidlusi tekitanud.

Kuigi Lihula monument ja pronkssõdur kujutavad mõlemad okupatsioonirežiimide vormiriietust, erinevad nad ajaloolise väärtuse poolest.

Funktsionaalne ja ruumiline väärtus: monumendid võimaldavad ruumi avalikeks rituaalideks, tseremooniateks ja lugematul hulgal erinevateks harjumusteks, alates mälestamisest ja turismist kuni lihtsalt läbikäigu, kohtumise, söömise, mängimise ja muu selliseni. Mida rohkem suudab monument ligi tõmmata kodanike igapäevaseid harjumusi, seda tõenäolisemalt tajutakse seda positiivsemalt, kui on selle tegelik ideoloogiline kaal.

Seepärast paigutatakse kesksetes kohtades asuvad ja sageli kasutatavad vaidlusi tekitavad monumendid kiiremas korras ümber kui need, mis asuvad perifeerias. Võib-olla just seetõttu on Tartu äärelinnas asuv Raadi monument siiamaani alles ja alles nüüd taotleb linn selle eemaldamist.

Mälu- ja identiteediväärtus: monumendid määravad ära ühtse rahvusliku mälu ja identiteedi, harivad kodanikke – mida tasub minevikust mäletada ja mis on parem unustada – ning kujundavad rahvusliku eripära osaks olevaid tundeid. Monumentidega tegelemisel peavad institutsioonid alati arvestama nende kogukondade vajadustega, kes peavad neid oma mälestuste, kultuurimälu ja identiteedi jaoks olulisteks paikadeks.

Kas monumentide eemaldamisele on alternatiive?

Jah, on. Eestil on olemas kõik vahendid selle alternatiivi esindamiseks – et võtta kasutusele uuenduslikud ja loovad lahendused Nõukogude monumentide ümberkujundamiseks, ka digitehnoloogiat kasutades. Praktiline näide on juba olemas: aastate 1940–1991 kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel.

See memoriaal kujundati järjepidevuse vaimus, eesmärgiga lähedal asuva Nõukogude memoriaalkompleksi tähendus ümber kujundada – kuid mitte seda ära kustutada. Uudne on see, et tänapäeva mälupoliitikad eksisteerivad rahumeelselt kõrvuti, olles samal maastikul läbi põimunud – tekitamata seejuures suuri probleeme või poliitilisi debatte.

Näide illustreerib uudset lähenemist, mis seisneb pigem mälupoliitika ümberkirjutamises kui selle ülekirjutamises ja võimaldab vastuolulised monumendid rahupaikadeks muuta.

Märksõnad
Tagasi üles