N, 7.07.2022

Aat Purje ⟩ Kas peaministrit huvitab võim, mitte Eesti käekäik?

Aat Purje
, Pirita linnaosakogu aseesimees (EKRE)
Kas peaministrit huvitab võim, mitte Eesti käekäik?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 6
Aat Purje, Pirita linnaosakogu aseesimees (EKRE)
Aat Purje, Pirita linnaosakogu aseesimees (EKRE) Foto: Erakogu

2020. aasta 22. jaanuaril avaldas toona opositsioonis olnud Kaja Kallas oma blogis arvamusartikli «Pensionisüsteemi lõhkumise teerull», kus sõnab, et usaldushääletus näitab, et peaministrit huvitab võim, mitte Eesti käekäik, kirjutab Aat Purje, Pirita linnaosakogu aseesimees (EKRE).

Vaid kaks aastat hiljem on Kaja Kallase enda juhitavast valitsusest saanud enim usaldushääletusi praktiseeriv võimuliit taasiseseisvunud Eestis. Juba esimese valitsemisaasta viiendal kuul seoti peaminister Kaja Kallase ettepanekul Euroopa Liidu taasterahastu eelnõu menetlus riigikogus valitsuse usaldushääletusega, mis ka hääletuse edukalt läbis. Eelnõude usaldusküsimusega sidumine jätkus käesoleval kuul, mil riigikogule esitati 11. mai istungil hääletamiseks neli usaldusküsimusega seotud eelnõu. Usaldushääletused jätkuvad riigikogus 30. mail, mil toimuvad järgmised kaks hääletust kaitseväe korralduse seaduse muutmise eelnõu ning toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse muutmise eelnõu üle. Mitte kunagi varem ei ole meie seadusandlik süsteem niivõrd mastaapse ja pretsedenditu teerullitaktikaga kokku puutunud. Selline praktika seab kahtluse alla kogu parlamentaarse tegevuse ja seeläbi demokraatliku riigikorra jätkusuutlikkuse.

Eesti Vabariigi põhiseadus võimaldab vabariigi valitsusel survestada riigikogu võtma vastu eelnõusid, mida valitsus peab oma programmi elluviimiseks hädavajalikuks. Eelkõige on seesugune survestamistaktika vajalik, et valitsus saaks mööda minna opositsioonierakondade obstruktsioonist, mis kõige tihedamini tähendab riigikogu tööd takistavate muudatusettepanekute menetlemise vältimist. Obstruktsioon on üks väheseid, kui mitte ainukene võimalus, kuidas opositsioonierakonnad saavad parlamendis sundida valitsust nende seisukohtadega arvestama. Enamasti leiab see aset siis, kui opositsioon ajab valitsuse esitatud eelnõude menetlemise suure hulga muudatusettepanekutega umbe, mille peale on valitsus sunnitud otsima opositsiooniga eelnõu sisus kompromissi ning kui see on leitud, võtab opositsioon oma muudatusettepanekud tagasi ja menetlus saab jätkuda tavapäraselt.

Märksõnad
Tagasi üles