Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Keit Pentus-Rosimannus Kelle makse soovivad neli erakonda tõsta? (37)

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Foto: Remo Tõnismäe

Kui riigi juhtimisel jääb terviku tajumine ja silmaspidamine tagaplaanile ning võimutsema hakkab suhtumine «ah, jätke ometi see maksumaksjate raha lugemine», mängitakse kiiresti maha Eesti tugevused, millest ennustatava ja vastutustundliku maksu- ja eelarvepoliitikaga riigi maine on kõige ilmsem.  Närbuvate parteireitingute poolt ärakasutatavaks muudetud mitmesaja miljoni eurone toetuste tõstmise kampaania meid vägisi sinna surub. Löögi alla pannakse ka riigi järgmiste aastate rahalised võimalused ja seesama keskklass, kellele viidates rahakülvi lubatakse, peab end valmis panema maksutõusudeks, kirjutab rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond)

Riigi juhtimine on keeruline maatriks, kus tasakaal loeb palju. Vajadusi, mida on otstarbekam katta ühiste kuludega, on väga erinevates valdkondades, alates riigi sõjalisest julgeolekust kuni tervishoiuni. Kõiki neid tuleb kogu aeg tervikuna kaaluda. Eri vajadusi ja valupunkte märgata ja lahendada. Lihtne ja näiliselt populaarnegi võib olla vaadata kogu keeruka pildi ühte osa ja nõuda just ja ainult sellele viivitusteta raha juurde. Tervikut ignoreerides võib sellisel lihtsustatud moel lähenedes aga rohkem kahju kui kasu teha.

Millist tervikut? Ainult mõni näide. Kõrghariduse kiratsema jätmise korral on keeruline näha, et tulevik saaks olla kindel. Rahvastikutrende teades näeme ette, et tervishoid ja sotsiaalhoolekanne vajavad täiendavat rahastamist. Päästjate, õpetajate, kultuuritöötajate palgad ei saa jälle ülejäänutest maha jääda. Korda tuleb teha maksusüsteem, mis pärast 2016. aastat moonutab tööturgu, pärsib teenimist ja võtab igal aastal ka juba keskmist palka teenivatelt inimestelt järjest suurema tüki sissetulekutest ära. Need on ainult osa näiteid kohtadest, kus on vaja lahendusi ja mis kõik riigilt raha võtab.

Tagasi üles