/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2022/05/19/14561463t1h559c.jpg)
- Rahatrüki mõju sattus valele ajale
- Eestis ei olnud palju inflatsiooni tekitajaid
- Koroonakriis mõjutas tarneahelaid
Teise samba pensionireform mõjus meie rekordilisele inflatsioonile nagu doping, leiab majandusajakirjanik Tõnis Oja.
Ma väga loodan, et kui eurosaadikud Jaak Madison ja Riho Terras ühes Strasbourgi baaris kell viis hommikul Eesti meeletult kõrge inflatsiooni üle arutasid, nagu Madison ERRile ütles, siis tulid nad järeldusele, et pensionireform on üheks põhjuseks, miks meil on inflatsioon teistest Euroopa riikidest kiirem.
Juba teise samba pensionireformi seaduse üle arutamise ajal oli reformi vastaste üks vastuargument, et majandusse tulev lisaraha võib põhjustada majanduse ülekuumenemise ja inflatsiooni kiirenemise.
Reformi pooldajad mingeid vastuargumente siis kuulda ei võtnud ja nagu toonane rahandusminister Martin Helme ühel kõrgetasemelisel rahvusvahelisel seminaril ütles: spetsialistid võivad öelda mida tahes, aga pensionireform tehakse ära niikuinii.
Teisalt reformi vastased sellele argumendile eriti ei rõhunud, sest inflatsioon toona probleemiks ei olnud. Pigem valitses deflatsioonioht, mille vastu Euroopa Keskpank massiivsete võlakirjaostudega ehk rahvakeeli rahatrükiga aktiivselt võitles.
Eestis genereeritud mõjureid inflatsioonile on vähe. Üheks on kindlasti viimased kümme aastat kestnud palgakasv ning meie majanduse kiire väljumine koroonakriisist, teiseks aga kindlasti ka pensionireform.
Nagu kümnetes inflatsioonist rääkivates artiklites rõhutatud, on meie inflatsiooni põhjused peamiselt väljapool Eestit – koroonakriisist põhjustatud raskused tarneahelates, Venemaa kallaletung Ukrainale ning ammu enne seda kunstlikult tekitatud gaasikriis, mis kergitas lakke nii gaasi kui ka elektri hinna. Suur osa on siin ka kümmekond aastat kestnud rahatrükil, millel inflatsioonile küll kaua aega mingit mõju ei olnud, aga nüüd terve hulga tegurite üheaegsel koosmõjul vallandus hindade tõus nagu paisu tagant.
Saatuse irooniana oligi keskpankade rahapoliitika eesmärk inflatsiooni kiirendamine, aga rahatrüki mõju hakkas avalduma valel ajal.
Eestis genereeritud mõjureid inflatsioonile on vähe. Üheks on kindlasti viimased kümme aastat kestnud palgakasv ning meie majanduse kiire väljumine koroonakriisist, teiseks aga kindlasti ka pensionireform.
Teise samba pensionireformiga tagastati inimestele eelmise aasta septembris 1,3 miljardit eurot, mis võrdus viie protsendiga eelmise aasta sisemajanduse kogutoodangust. See on suur summa, mida ei kulutatud kohe ära, vaid osaliselt hakati kulutama juba varem (sellele sai võtta kindla tagatisega laenu), aga osaliselt kulutati ka hiljem, selgi aastal.
Pensionireform polnud küll ülikiire inflatsiooni peamine põhjus, pigem nagu doping, mis meid Euroopa tippu viis.
Kui järgmistes kvartalites hakkab meie elujärg märgatavalt halvenema, siis nüüdseks on Pandora laegas avatud ja oodata on teise samba pensionifondidest raha väljavõtmise aktiveerumist, mis lisab niigi kiirele inflatsioonile uut hoogu. Maikuus vabanes järjekordsed 180 miljonit eurot teise samba pensioniraha.