AK ⟩ EKI keelekool: keelemood ja moesõnad

Noored nutitelefonis Foto: Liis Treimann

• Moesõnad on ajakirjanduse lemmikud
• Eesmärk pole keelata, vaid meenutada muid väljendusvõimalusi

Moega kaasas käimises ei ole midagi imelikku, aga sõna kohta öeldud «moesõna» on vahel justkui negatiivse varjundiga. Miks see nii on ja kuidas mood keeles üldse avaldub, arutleb Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Tiina Leemets.

Moesõna on huvitav termin. Miks on sel vahel kuidagi kahtlane varjund, kui inimene tahab ikka moodne olla?

EKI ühendsõnastikus on moesõnal kaks tähendust: 1) sõna, mis on moes ja mida seetõttu (liiga) palju kasutatakse; 2) muu asi, mis parasjagu on moes, millest palju räägitakse. Tekstinäidetes on moesõna tihti moe sünonüüm, nagu ka kõva sõna ega viimane sõna ei ole enam sõnad.

Ehtsast keelemoest võiks rääkida slängi ja argikeele puhul. Hea rohkete sünonüümide hulgas on omasõnu ja laene eri keeltest, ent täitsa ja priima ning änks ja cool esindavad eri põlvkondade moodi. Iina Aasamaa 1965. aasta legendaarse käitumisõpiku žargooninäide „Segens, krae, kuhu kursid?“ naerutas noori ja näis tundmatuseni vanamoodne juba kakskümmend aastat hiljem.

Eelmisse lausesse sai legendaarne. Kuulsust või tähtsust väljendavad sõnad kuluvad samuti, moodi tulevad uued: legendaarne ~ lege, kultuslik ~ kultus-, ikooniline, märgiline, eepiline jne. Tulevikus nõrgeneb ilmselt nendegi vägi.

Moesõnadeks võiks nimetada ajakirjanduse lemmikuid. Praegustes pealkirjades keegi ikka põrutab kuhugi (soojale maale), midagi (Eesti rekordi), millegagi (pesupildiga) või kuidagi (karmilt). Kirjad aina potsatavad tava- ja e-postkastidesse. Sotsiaalmeedias ei jäeta seda tähelepanuta.

Stiiliõpikute autori John Kirkmani väitel võivad moodi minna erialasõnad, mille teadmist soovitakse kõikjal näidata. Auditooriumis algse IT-termini functionality tähendust küsides on ta alati saanud kümmekond erisugust vastust.

Moesõnadeks ei nimetata harilikult päevakajaliste mõistete tõttu sagedasi sõnu, nagu lähikontaktne, kiirtest, kaudtuli või LNG. Moesõna tunnus näib olevat see, et kasutaja meelest on ta täpne ja kõlab hästi, aga kedagi teist ärritab, tundub tüütu ja ähmane. Kas parem nimetus oleks vahusõna?

Moesõna tunnus näib olevat see, et kasutaja meelest on ta täpne ja kõlab hästi, aga kedagi teist ärritab, tundub tüütu ja ähmane.

Sõnavahule rahvad ei halasta. Ingliskeelsest veebist leiab ohtralt sõnabingokaarte, kuhu ajaviiteks märkida koosolekute ja kõnede jooksul kõlavaid moesõnu (vt «buzzword bingo»). Neis näeb mõndagi tuttavat, nagu (otsetõlkes) päeva lõpuks, kastist väljas, parim praktika, proaktiivne, visioon jne.

Kas keegi peaks koostama selliste sõnade loendeid? Maailmas on seda tehtud, näiteks Linkedini portaalis avaldati 2010–2018 igal aastal kümme sõna, millega CV-des ette vaadata. Kui igaüks on enda sõnul motiveeritud, kirglik ja lahendustele orienteeritud, ei avalda see jutt tööandjale ükskord enam muljet.

EKI keelekoolis on käsitletud mitut sõna, mida võiks moesõnaks liigitada. Eesmärk pole keelata ega halvustada, vaid meenutada muid väljendusvõimalusi. Kindlasti märkab sõnade korduma hakkamist eri autorite tekste lugev toimetaja, kes saab sellest märku anda. Kirjutaja otsustada jääb, kas minna massiga kaasa või eristuda.