Sõdurite elude päästmine tähendas seda, et praegu on nad sisuliselt Venemaa pantvangid ja ei saa välistada, et kauplemine nende elude üle alles algab.
Venemaa eriline neimahimu on seotud Aasovi pataljoni võitlejatega, kuid koos nendega varjus terasetehases ja maa-alustes tunnelites mereväelasi, piirivalvureid ja politseinikke. Lisaks hulk tsiviilisikuid, kelle päästmine algas varem ja kellest osa sai evakueeruda Ukraina poolele.
On ootuspärane, et Venemaa näitab Azovstali lõppu suure võiduna. «Alla on andnud 959 Ukraina sõdurit», oli vaospeetumaid pealkirju, mida Vene allikad eile kasutasid.
Ukraina näeb asju teisiti. President Volodõmõr Zelenskõi rääkis mitu nädalat tagasi, et terasetehasesse jäänud kangelaste päästmiseks otsitakse diplomaatilisi lahendusi. Ukraina kaitseministeerium rõhutab, et oma ülesande on nad auga täitnud ning edasine vastupanu ei omanud sõja käigu seisukohalt enam mingit tähendust.
Seega oli peamine säästa inimelusid. Azovstal ei alistunud, vaid sõdurid evakueerusid pärast seda, kui olid oma töö teinud.
Azovstali sõdurid on nüüd Venemaa pantvangid ja ei saa välistada, et kauplemine nende elude üle alles algab.
Me ei tea, milliseid kõnelusi Mariupoli kaitsjate päästmiseks peeti ja milliseid diplomaatilisi vahendajaid ukrainlased kasutasid. Tõsiasi on see, et sõdurid, sealhulgas raskesti haavatud, evakueeriti Venemaa kontrollitud territooriumile ja edasi saab loota vangide vahetamisele.
Tõsi, Venemaalt kostab hääli, mis nõuavad kättemaksu. «Natsidest kurjategijad ei tohiks kuuluda vangidevahetuse alla,» leiab riigiduuma esimees Vjatšeslav Volodin. Seega ohustavad pantvange Venemaa enda kujundatud fašistlikud meeleolud. Veel tõsisem oht on see, et vangid muutuvad kauplemisobjektiks, ja see võib kesta kaua.