Heido Vitsur ⟩ Hinnatõusu tekitanud põhjus tuleb kõrvaldada

Raha. Foto on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Me ei taha leppida ega arvestada sellega, et elame esmakordselt ajas, kus inimkond on jõudnud mitmes punktis piirideni, kust edasi minna ei tohiks, kirjutab majandusekspert Heido Vitsur. 

Pärast aprillikuu inflatsiooninumbrite avaldamist hakkasid ilmselt ka kõige positiivsema ellusuhtumisega inimesed uskuma, et majanduses on midagi päris tugevalt viltu läinud.

Meile on see küsimus eriti valus, sest Eestis oli hindade kasv aprillis Euroopa Liidu suurim – ümmarguselt kaks ja pool korda kiirem keskmisest. Ometi ei ole me oma majandusnäitajate poolest juba tükk aega Euroopa viimaste hulka kuulunud. Vastupidi, viimased kaks aastat on meil võrreldes enamikuga päris hästi läinud.

Seepärast ei tule meil praegu kõige keerukamaks või tähtsamaks ülesandeks pidada vastuse leidmist küsimusele, kuidas oleks kõige targem leevendada hinnatõusu vahetuid tagajärgi, vaid teada saamist, miks nii on läinud ja mida tuleks teha, et olukord võimalikult kiiresti normaliseeruks.

Kiirest hinnatõusust põhjustatud olukorra dramaatilisus peitubki selles, et siis kontsentreerub suurim tähelepanu vältimatult hinnatõusu tagajärgede leevendamisele, kuigi samal ajal ei tohi mitte mingil juhul unustada, et tõelised lahendused keskmisest nii palju erinevale hinnatõusule saavad tulla üksnes seda anomaaliat tekitanud põhjuste kõrvaldamisest.

Lihtne öelda, kuid raske teha, sest vaidlused hinnatõusu meetmete üle suudavad neelata kogu sotsiaalse, poliitilise, majandusliku ja administratiivse ressursi. Ka selle ressursi, mida oleks vaja kasutada põhjuste kõrvaldamiseks, vajalike muudatuste või reformide tegemiseks.

Paraku kipub aga minema nii, et mida raskemad on tagajärjed, seda ülekaalukamalt hakkab huvi kalduma hetke probleemidele, see on tagajärgede leevendamise meetodite, suuna ja mahu üle vaidlemisele ning juhtunu põhjustes selgusele jõudmine jääbki vajaliku tähelepanuta. Rahuldutakse sellega, et lihtsalt vihjatakse maailmas toimuvale, ja küsimusele, miks meil ikkagi läks kaks ja pool korda halvemini, jääb vastus andmata. Seejuures ei saa üldse välistada, et sellest ei oldagi huvitatud.