N, 7.07.2022

Juhtkiri ⟩ EKRE ja Keskerakond põruvad matsitestis

Postimees
EKRE ja Keskerakond põruvad matsitestis
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 57
Kaja Kallas ja Jüri Ratas
Kaja Kallas ja Jüri Ratas Foto: Eero Vabamägi
  • Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõu on sõjaaja vältimatu lisaeelarve
  • Eelnõu usaldusega sidumise põhjus peitub pikas muudatusettepanekute loetelus
  • Hea uudis on see, et mõlemad valitsusparteid on lubanud korraks vaenukirve maha matta

Riigikogul seisab täna ees valitsuse usaldushääletus. Seda olukorras, kus kahe valitsus­erakonna juhid on viimastel päevadel lennutanud teineteise poole teravusi ja ultimaatumeid.

Tihti lähevad valitsused selle koha peal lõhki, osa koalitsioonist hääletab koos opositsiooniga. Siis tuleb kokku panna uus valitsus, ja kui see ei õnnestu, järgnevad erakorralised valimised.

Postimees tuletab meelde, et valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõu on sõjaaja vältimatu lisaeelarve. Lisaeelarve, mida riik vajab ja mida nõuab äärmiselt pingeline julgeolekuolukord. Lisaeelarve, mis ei tohi viibida, vaid tulnuks vastu võtta mitu nädalat varem.

Lisaeelarve kolm suurt vajadust on sõjalise julgeoleku tagamine, hädavajalikud kulutused Vene energiakandjatest lahtihaakimiseks ning sõjapõgenike vastuvõtmisega seotud kulud.

Pisut üle 800 miljoni euro küündiv eelarve jaotub nende vajaduste vahel ligilähedaselt võrdsetes osades.

Hea uudis on muidugi see, et mõlemad valitsusparteid on lubanud korraks vaenukirve maha matta ja sel hääletusel ühtseks jääda. Sest tüliõun nende vahel on seotud hoopis peretoetuste seaduse muutmise seadusega. Elame, näeme.

Usaldus küsimusega seotud eelnõu on sõjaaja lisaeelarve, mida riik vajab ja äärmiselt pingeline julgeolekuolukord nõuab.

Eelnõu usaldusega sidumise põhjus peitub pikas muudatusettepanekute loetelus. Kokku on neid 278, millest 262 on esitanud EKRE fraktsiooni liikmed. Kui ettepanekuid oleks mõnikümmend, ei tekitaks nende läbihääletamine mingeid probleeme. Mitmesaja muudatusettepanekuga on võimalik teha obstruktsiooni, mis jätab riigikogu mitmeks ööpäevaks iga hääletuse eel kümneminutilisi vaheaegu pidama. Usaldushääletus võimaldab seda vältida.

Ei saa kuidagi öelda, et EKRE arvukad ettepanekud oleksid kuidagi sisukamad kui teiste opositsioonierakondade, Isamaa ja SDE, vähesed ettepanekud. Pigem vastupidi. Nende peamine eesmärk on protsess ummikusse ajada. Lisaks kannatab parlamendi tegelik töö, sest sisuliste ettepanekute hääletamist ei toimu.

Jääb vaid valitsuse püsimise või mittepüsimise küsimus. Halvemat aega valitsuskriisiks on raske ette kujutada. Kuid tõsi on ka see, et valimised ja poliitiline konkurents peavad jätkuma ka sel ajal, kui Ukrainas käib sõda. Iseküsimus on, mis meetoditega.

Vägisi paistab, et kahel erakonnal – EKRE-l opositsioonist ja Keskerakonnal valitsusest – on raskusi poliitilise matsitesti läbimisega. EKRE-l tarbetu obstruktsioonikirve pärast ja Keskerakonnal ühinemise pärast opositsiooni eelnõuga, mis maksab rohkem, kui lisaeelarve sõjalisele riigikaitsele kulutab. Nii ei tehta.

Tuletame meelde, et eile oli kultuurikomisjonis suur kõrghariduse rahastamise arutelu – valdkond, kus samuti on Eesti tulevik kaalul. Senine tasuta kõrgharidusmudel lekib. Tuletame ka meelde, et meil on Euroopa kõrgeim inflatsioon. Ja meie külje all käib sõda ja me ise oleme ohus.

Praegu ei saa Eesti endale lubada «Siimanni valitsust» (1997–1999), mille lõpupäevade traagika seisnes selles, et vähemusse jäänud poliitilisel jõul tuli võimul püsimiseks toetuse eest välja panna üha uusi rahalisi panuseid, eelarve läks upakile ja fookus kadus.

Märksõnad
Tagasi üles