Tihti lähevad valitsused selle koha peal lõhki, osa koalitsioonist hääletab koos opositsiooniga. Siis tuleb kokku panna uus valitsus, ja kui see ei õnnestu, järgnevad erakorralised valimised.
Postimees tuletab meelde, et valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõu on sõjaaja vältimatu lisaeelarve. Lisaeelarve, mida riik vajab ja mida nõuab äärmiselt pingeline julgeolekuolukord. Lisaeelarve, mis ei tohi viibida, vaid tulnuks vastu võtta mitu nädalat varem.
Lisaeelarve kolm suurt vajadust on sõjalise julgeoleku tagamine, hädavajalikud kulutused Vene energiakandjatest lahtihaakimiseks ning sõjapõgenike vastuvõtmisega seotud kulud.
Pisut üle 800 miljoni euro küündiv eelarve jaotub nende vajaduste vahel ligilähedaselt võrdsetes osades.
Hea uudis on muidugi see, et mõlemad valitsusparteid on lubanud korraks vaenukirve maha matta ja sel hääletusel ühtseks jääda. Sest tüliõun nende vahel on seotud hoopis peretoetuste seaduse muutmise seadusega. Elame, näeme.
Usaldus küsimusega seotud eelnõu on sõjaaja lisaeelarve, mida riik vajab ja äärmiselt pingeline julgeolekuolukord nõuab.
Eelnõu usaldusega sidumise põhjus peitub pikas muudatusettepanekute loetelus. Kokku on neid 278, millest 262 on esitanud EKRE fraktsiooni liikmed. Kui ettepanekuid oleks mõnikümmend, ei tekitaks nende läbihääletamine mingeid probleeme. Mitmesaja muudatusettepanekuga on võimalik teha obstruktsiooni, mis jätab riigikogu mitmeks ööpäevaks iga hääletuse eel kümneminutilisi vaheaegu pidama. Usaldushääletus võimaldab seda vältida.
Ei saa kuidagi öelda, et EKRE arvukad ettepanekud oleksid kuidagi sisukamad kui teiste opositsioonierakondade, Isamaa ja SDE, vähesed ettepanekud. Pigem vastupidi. Nende peamine eesmärk on protsess ummikusse ajada. Lisaks kannatab parlamendi tegelik töö, sest sisuliste ettepanekute hääletamist ei toimu.