N, 7.07.2022

Elisabeth Kaukonen ⟩ Digimajanduses tagab edu keeletoimetaja?

Elisabeth Kaukonen
, TÜ eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktorant, keeletoimetaja
Digimajanduses tagab edu keeletoimetaja?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Eesti õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2013 esitlus Eesti Keele Instituudis. Uudisteose tordivariant
pl/FOTO PEETER LANGOVITS/ POSTIMEES
Eesti õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2013 esitlus Eesti Keele Instituudis. Uudisteose tordivariant pl/FOTO PEETER LANGOVITS/ POSTIMEES Foto: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Aeg-ajalt võib leheveergudel näha mõttevahetusi eesti keele oleviku ja tuleviku üle. Arutatakse, kas noorte keeleoskus ja eneseväljendusvõime on pidevalt kehvenemas või siiski mitte, kas eesti keele muru nudib korraga juba liialt palju niidukeid või mida tuleks teha, et keel oleks vabam, õitest ja sitikasuminast pakatav aed. Üldine trend paistab olevat, et kui varem peeti tähtsaks detailsete keelereeglite kehtestamist, siis tänapäeval kasutatakse rohkem digilahendusi, näiteks andmeid keelekorpustest, et kaardistada tegelikku keelekasutust ja teha selle põhjal soovitusi, kuidas end teistele arusaadavamalt väljendada, kirjutab TÜ eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktorant ja keeletoimetaja Elisabeth Kaukonen.

Tahaksin lisada nendesse aruteludesse rohujuuretasandi praktiku vaadet. Üks mu ametitest on olla keeletoimetaja. Kui normingud käivad õigekirja ja muutevormide kohta, aga sõnade tähendus kujuneb nii, nagu inimesed neid kasutavad, siis mille jaoks on vaja keeletoimetajat? Võib ju tunduda, et kasutuspõhise keelenõu ajastul on see amet üldse aegunud, kuid tegelikult hoopis vastupidi: maailmas, milles mitmesugused tekstid mängivad aina mõjukamat rolli, võib keeletoimetaja töö olla senisest olulisemgi.

Aga mida see keeletoimetaja üldse teeb?

Märksõnad
Tagasi üles