Lauri Läänemets ⟩ Ministeeriumi poomisvõtted õõnestavad Kaitseliidu poliitilist sõltumatust

Suurõppuse Siil kogunemine Raadil Foto: Kristjan Teedema

Kaitseliidul on omapärane roll, kus ühest küljest on tegu vabatahtliku sõjaväelise organisatsiooniga, mis teisalt allub kaitseväe juhatajale ja valitsusele. See roll on Kaitseliidule taganud teatava immuunsuse nii päevapoliitika kui ka ametkondade suhtes ning see on olnud alati teatav pingeallikas Kaitseliidu ja kaitseministeeriumi vahel. Täna leiame end siiski üsna erandlikus olukorras, sest kunagi varem pole taasiseseisvunud Eestis riik nii otseselt ja agressiivselt sekkunud Kaitseliidu tegemistesse, ohustades seeläbi Kaitseliidu poliitilist sõltumatust, kirjutab riigikogu riigikaitsekomisjoni liige ja Kaitseliidu reservleitnant Lauri Läänemets (SDE).

Kaitseliit on ajalooliselt olnud poliitiliselt sõltumatu organisatsioon, seda näeb muu hulgas ette ka Kaitseliidu seadus, mille kohaselt on erakondade ja muude poliitiliste ühenduste ning nende esindajate poliitiline tegevus Kaitseliidus keelatud. Kui kaitseministri tahe sellel tänasel kujul ellu viidaks, «konsolideeritakse ja optimeeritakse» justkui muu hulgas Kaitseliidu kõige olulisem tugevus – vabatahtlik motivatsioon. Nimelt pole Kaitseliitu kuulumise juures kõige olulisem argument mitte võimalus relvaga õppustel käia, vaid anda otsene panus riigikaitsesse ja selle kujundamisesse ning seda väljaspool päevapoliitikat.

Loomulikult on igal kaitseliitlasel väga suur sisemine soov riiki kaitsta, samas sõltub Kaitseliidu kui sõjaväelise organisatsiooni toimimine väga tugevalt juhtimistasandist.