Hirmsa kellaplärina peale ärkamisel (juuksed on ikka märjad) tekib mõte: mis on börsihind kui selline? Tuleb ju meelde, et börsil pannakse vasakusse serva müügipakkumine ja paremasse serva ostupakkumine ja kui need kokku lähevad, toimub tehing ning sünnib turuhind. See loogika on toiminud sajandeid kõikidel maailma börsidel. Aga mitte Eestis ja mitte elektribörsil. Kuidas saame rääkida börsist, mille tehingud toimuvad homme? Siiski saame. Siinkohal me ei saa rääkida mitte turuhinnast, vaid futuurist või optsioonist, ehk siis sisuliselt kihlveost, milline võiks olla hind homme kindlal kellaajal. Päevakauplejad börsil kasutavad ka instrumenti nimega futuurioptsioon. Ajab juhtme kokku küll.
Tundub, et asi hullemaks minna ei saa, aga saab. Hullem lugu on nimelt gaasiga. Kui elektri kohta loeme ja kuuleme uudiseid iga päev, siis gaasi hinnast pole üldse midagi kuulda.