Siim Kuresoo ⟩ Eesti saab vähema raiumisega hakkama

Metsaraie Foto: Marianne Loorents

Oleme ühes teiste Euroopa Liidu riikidega otsustanud, et kliimamuutuste leevendamine on meie ühine eesmärk ning sellega tuleb tegeleda koordineeritult. Lähimate kuude jooksul pannakse Euroopa Liidu tasandil nii parlamendis kui ka nõukogus toimuvatel läbirääkimistel suuresti paika piir, kui palju võib Eestis metsa raiuda, et see mahuks veel mõtestatud kliimapoliitika raamidesse. Juba praegu on selgesti näha, et Eesti viimaste aastate suur raiemaht ületab seda piiri, kirjutab Eestimaa Looduse Fondi metsaprogrammi juht Siim Kuresoo.

Nõnda peab valitsus lahendama keerulise küsimuse, kas kaitsta läbirääkimistel oma edu intensiivsele metsandusele ehitanud metsatöösturite huve või näidata ühes Euroopaga eeskuju ning teha otsuseid, mis ka tegelikult kliimamuutust leevendavad. Puidutööstuse hirm muutuste ja raiemahu vähenemise ees on küll mõistetav, ent meie ühist keskkonda säästva muutuse vastu võitlemist riiklikuks huviks nimetada ei ole kindlasti kohane.

Täpsemalt käib jutt kliimapaketi ühe osa, maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (ingliskeelse lühendiga LULUCF) määrusest. Euroopa Komisjon tutvustas määruse eelnõu eelmise aasta juulis kliimapaketi «Eesmärk 55» osana ning selle peavad ühes lisatud täiendustega heaks kiitma liikmesriigid ja Euroopa Parlament. Eestile on eelnõus ette nähtud kohustus siduda 2030. aastaks 2,5 miljoni tonni ulatuses süsinikku ning selle saavutamiseks peab Eesti mõnevõrra vähem metsa raiuma.