Jaanus Rahumägi ⟩ Meie rahvuslik narratiiv vajab tugevdamist

Ettevõtja Jaanus Rahumägi (RE). Foto: Mihkel Maripuu

Rahvuslik eneseteadvus ja rahvusriigi narratiiv tuleb tõsta Eesti Vabariigis loomulikuks eelistuseks, kirjutab ettevõtja Jaanus Rahumägi (RE).

Ukraina ja Venemaa tulevik ning Euroopa poliitikate kujunemine pärast sõda on Eesti tuleviku jaoks määrava tähtsusega. Teise maailmasõja järgsed sündmused ja hiljuti Saksamaal avaldatud NSV Liidu lagunemise aegsed arhiividokumendid kirjeldavad ilmekalt lääne arusaamu maailmakorra loomisest ja valmisolekust demokraatia ohverdusteks, et säilitada enda olemasolevat elustiili ja stabiilsust.

Tänaseid sündmusi on kohane tollaste sündmustega võrrelda, sest tõenäoliselt ei ole Venemaa Ukraina sõja järel päris see riik, mis enne Ukrainasse tungimist, ja pole ka kindel, kas ta üldse on enam Euroopa riik või kuulub hoopis Aasiasse.

Euroopal seisab sõja lõppedes ees arutelu Ukraina Euroopa Liitu vastuvõtmise üle. Ukraina suurust arvestades nihkuvad tema edukal liitumisel Euroopa Liiduga poliitilised jõujooned vältimatult ida poole. Kas Ukraina saab olema uus Venemaa, mida sooviti euroopastada 1990ndate alguses, ja kas Ukraina suudab ebastabiilse poliitilise kultuuri ja vertikaalse võimustruktuuri, mis sarnaneb vägagi Vene võimumustriga, vahetada läbipaistvama vastu ning eemalduda korruptiivsetest riigisisestest suhetest, pole veel selge. Need on peamised küsimused, millele pole vastuseid, aga millest sõltub Ukraina edu ja lääneriikide huvi toetada Ukrainat ka peale sõda. Venemaast ei saa enam läänelikku riiki, aga Ukrainast võib saada.