JUHTKIRI ⟩ LNG-terminali pokker peab lõppema

Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts

• Vene gaasist tuleb vabaneda ja luua Eestisse LNG-võimekus
• Riik pole Eleringile selgeks teinud, et LNG terminaliga on väga kiire
• Ei tohi käituda moonakana, kes otsib alati lühiajalises perspektiivis odavaimaid lahendusi

Läbirääkimised Paldiski vedelgaasi (LNG) terminali rajamise üle on justkui pikaleveninud pokkerimäng, milles osalised jäisel ilmel kordamööda panuseid tõstavad, samal ajal kui mängusaali katus on juba leekides. Tundub, et härrastel ei ole prioriteedid paigas.

Praegu on kõige tähtsam vabaneda Vene gaasist ja selleks on valitsus andnud lubaduse luua sügiseks Eestisse LNG-võimekus, et tagada järgmise kütteperioodi gaasivarustus teistelt tarnijatelt. See on meie kohus Ukraina sõja kontekstis, mida ei saa niisama lihtsalt täitmata jätta.

Kui vaadata läbirääkijate seisukohti, siis tundub vägisi, et riigifirma Elering käitub nagu «Suve» Tõnisson, kes ei taha anda ei allkirja ega raha, vaid läheks parema meelega lausa kodust ära. Seda sõna otseses mõttes: nimelt oleks ettevõte parema meelega valmis osalema Soome LNG terminali projektis kui arendama koos eraettevõtjatega Eesti oma.

Paraku saab Soome terminal valmis alles millalgi 2023. aastal, aga kuidagi tuleb tagada gaasivarustus ka eeloleval talvel. Alexela arendatav terminaliprojekt pakuks selleks võimaluse, kuid paraku ei ole Elering valmis terminali kaid rentima hinna eest, mida Alexela küsib, ega seda ostma hinna eest, mis kataks projekti 12 aastaga tehtud arendus- ja ehituskulud.

Nii olemegi «nokk kinni, saba lahti»-olukorras, kus majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on juba maininud, et kui lahendust ei leita, siis tuleb gaasitarbijatel üle minna vedelkütustele, mis ministeeriumi hinnangul ei ole väga keeruline ega kulukas, pealegi on vedelkütused praegu odavamad. 

Näib, et valitsus omanikuna ei ole suutnud anda Eleringile selgeid juhiseid, et LNG ujuvterminali projekt tuleb sügiseks valmis saada ja kokkulepped selleks on vaja sõlmida.

Selline sundseis näitab, et Elering käitub ja talitab samasuguse ärilise suveräänsusega nagu läbirääkimiste vastaspool. Kuid arvestada tuleb, et Elering ei saa olla vaid kasumile orienteeritud ettevõte, riigil tema omanikuna on kasumlikkuse kõrval ka palju laiemad huvid – niihästi varustuskindluse tagamine kui ka gaasi hind tarbijale.

Eleringi isepäisus viitab, et valitsus omanikuna ei ole suutnud anda ettevõttele selgeid juhiseid, et LNG ujuvterminali projekt tuleb sügiseks valmis saada ja kokkulepped selleks on vaja lihtsalt sõlmida. Või siis pole riik tegelikult väga huvitatudki Vene gaasist loobumise küsimuses kindlameelsusest ja otsib iga hinna eest odavamat.

Kõik see jätab mulje, et isiklikud või korporatiivsed egod on selles pokkerimängus kaugelt kangemad kui ühiskondlik huvi või riigimehelikkus kõigile parima lahenduse leidmiseks.

Seda enam, et küsimusel on ka pikem perspektiiv, mis puudutab LNG tarnekindlust ja hinda ka kaugemas tulevikus. Arvestada tuleb kas või sellega, et ebakindlamaks muutunud maailmas on hea omada ise strateegilisi võimekusi, et saavutada teatud sõltumatus partneritest.

Soome on seda hästi mõistnud, arendades vajalikke võimsusi ise. Eesti käitub aga pigem moonakana, kes otsib alati lühiajalises perspektiivis odavaimaid lahendusi, mõtlemata kaugemale. Koroonakriis, elektrienergiakriis ja sõda Euroopas on juba näidanud, et seda hoiakut tuleb muuta. Odavaim lahendus pole alati parim.