Raivo Vare ⟩ Kahvatu kõne ja vana tank muutusi ei ennusta

Raivo Vare. Foto: Remo Tõnismäe

Alles 1995. aastal Venemaal tähtsaimaks tõstetud pühal – nn Suures Isamaasõja võidu aastapäeval – on sel aastal omaette tähenduslik hetk, eeskätt Punase väljaku paraadi ja seal peetava kõne tõttu, kirjutab ürituse vaatleja Raivo Vare.

Paraadi vastu võtnud kaitseminister Šoigu demonstreeris, et vahepealsed kuulujutud tema kõrvalelükkamisest Putini poolt ei pea paika. Minister sõitis uue Rolls-Royce’iga väga sarnases Vene limusiinis Aurus püsti seistes ringi nagu muiste ja tervitas erinevate väeliikide ülesrivistatud sõdurite rivi. Seejärel tõusis ta tribüünile, mis oli paigutatud väljaku tasandile, mitte enam Lenini mausoleumile ja raporteeris Putinile. Ja seejärel pidas too oma maailmas seekord palju eelnevalt spekulatsioonide objektiks olnud kõne. Põhjuseks laialt levinud ootused, et just selles kõnes kuulutab ta välja sõja Ukrainale või isegi kogu demokraatlikule maailmale.

Sõja kuulutust ei tulnud. Küll aga tuli räige Lääne süüdistamine selles, et nood soosivat natsismi ja paigutavat roomavalt agressori (sic!) sõjalist infrastruktuuri üha lähemale Venemaale, rikkudes selle julgeolekuhuve. Seejuures Lääs soovivat haarata Vene põlisalasid, nagu Krimm. Ning kuna Lääs ei tahtnudki alluda Moskva ultimaatumile möödunud detsembris, siis seepärast tuligi võtta Putini sõnastuses «õigeaegseid» vastumeetmeid «agressiooni tagasilöömiseks». Võitlused käivat, kus Donbassi rahvamiilits ennastohverdavalt sõdivat käsikäes Vene relvajõududega oma maa vabaduse eest, austades Suures Isamaasõjas langenute mälestust. Lääne barbareid tulevat karistada ja võidelda taas pead tõstnud natsismiga. Putin kasutas tihti ka sõna «seltsimehed» mitte ainult sõjaväelasi adresseerides, mis on traditsiooniline, vaid ka laiemalt. See tuletas meelde kunagist Stalini pöördumist rahva poole 1941. aasta suvel, kus ta kasutas tavatut pöördumist «vennad ja õed».