Aarne Seppel ⟩ Okupatsiooni hais pealinnas

9.mai Tallinnas 2021. aastal. Foto: Raul Mee

Kolmekümne ühe aastaga rajas kriminaalne Keskerakond Eesti Vabariigi sisse omaette vabariigi, kus pealtnäha justkui kehtivad Eesti seadused, kuid tegelikkuses on loodud oma maailmas elav vürstiriik. Jah, ma räägin Tallinna vabariigist, mille juhid hoiavad au sees okupantide mälestust, kus keeleseadus on soovituslik, kus avastatud korruptsioonikuritegusid tilgub välja peaaegu iga aasta.

Ainuüksi Tallinna probleeme loetledes võiks täita kogu lehepinna, aga kui vaadata paljude hädade taha, tõuseb esile üks probleemi algpõhjuseid: suur osa pealinna elanikest ei suuda siinset lugu lugeda, sest ei saa sellest lihtsalt aru. Nende oskamatute hulgas on paraku ka arvestatav osa õpetajaid ja mitte lihtsalt õpetajaid, vaid ka koolijuhte.

Keelt mitte oskav õpetaja mõjub sama innustavalt kui umbjoobes, suitsetav ja ülekaaluline kehalise kasvatuse õpetaja, kes ei suuda trepist korrusevahet kõndida. Ta pädevus on sama veenev kui juhiloa ostnud veoautojuhil. Lisaks aine õpetamisele on õpetaja tahes-tahtmata ka eeskuju. Mis eeskuju saab olla koolijuht, kes ei häbene ütelda, et tal ei tule keeleõpe välja, sest pea on kõva. Kraavi kaevates ei ole kõva pea kindlasti takistuseks ja keeleoskus võib ka kasin olla.