Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Tarmo Soomere Täpne ja selge keel on teadusliku mõtlemise alus (3)

Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.
Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Foto: Madis Veltman

Kui eestlane ja leedukas hakkavad ajaloo tundmises võistlema ning juhtuvad seda tegema arvude keeles, siis leedukas arvutab, kui mitu sajandit on Läänemerest Musta mereni ulatunud suurvürstiriiki Leedust juhitud. Eestlane aga loeb kokku, kui mitu korda on meie maad okupeeritud. Kummaline küll, aga arv tuleb enam-vähem sama.

Sellega kaasnev rikkus või pärand on aga oluliselt teistsugune. Eriti siis, kui jagada Aleksei Tolstoi arvamust, et keel on rahvuse hing. Siis on suur vahe, kas olla valitseja eri rahvaste üle või olla valitsetud eri keelte areaalides. Sest iga keel on erinev nägemus elust, teadis Federico Fellini. Seetõttu ei pruugi olla rikkam see, kelle ajaloos on rohkem aadlikke. Pigem see, kelle suguvõsas on räägitud rohkem keeli.

Võiks aga astuda veel sammukese edasi. Mõtleks korra hoopis nii, et üle Eesti tuuseldanud suurvõimude ja nende kantud keelte kaudu on meie esivanematel olnud haruldane võimalus kogeda maailma erinevate keelte ja neil püsinud mõtteviiside kaudu. See võib olla oluline osa meie ajaloolisest kapitalist. Sest sõnal on tähendus ja keelel on jõud.

Tagasi üles