JUHTKIRI ⟩ Hapnikumask endale ja siis teistele

Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts

• Eurostati andmeil oli Eestis euroala kiireim hinnatõus
• Arutelu inflatsiooni ohjeldamise üle peab olema üleriigiline
• Inflatsioon ohustab haavatavaid, eriti üksikemasid ja lastega peresid

Eesti kõrge hinnatõus on midagi, millele valitsus ja ühiskond peaks tervikuna rohkem tähelepanu pöörama. Vastasel juhul jääb see probleem vaid oma poliitilisi punkte jahtiva opositsiooni kanda ning kannatab ühiskonna sidusus tervikuna.

Tänane Postimees kirjutab ostujõu kahanemisest hinnatõusu valguses. Eesti aastane inflatsioon oli aprillis 19 protsenti, mis Eurostati andmeil oli euroala kiireim hinnakasv. See on probleem, mille ignoreerimine teeb asja ainult hullemaks.

Mõistetavalt on eesti ühiskonna peatähelepanu praegu Ukraina sõjal ja sellega seoses ka suurenenud kaitsekulutusi katval lisaeelarvel. Ent ei maksa mööda vaadata opositsiooni nõudmisest, et lisaeelarve sisaldaks endas ka meetmeid, millega aidatakse inimestel toime tulla inflatsiooni ohjeldamisega.

Praegusel inflatsioonil on kindlasti mitu põhjust – rohepöördest põhjustatud energiahindade kasv, koroonapiirangutest tekkinud tarneraskused, raha juurdetrükk, Ukraina sõda ja palju muudki veel. Arutelu nende põhjuste üle peab olema üleriigiline ja võimalusel mitte ainult poliitilisi punkte koguv ja kohati isiklikuks minev.

Vastasel korral võivad inimesed hakata imelikult käituma. Nagu märgib tänases Postimehe loos SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel, on ligi 20-protsendilise inflatsiooni juures võimalik inimeste ebaratsionaalne käitumine. «Institutsioonide usaldusväärsus kahaneb, sest kuidas usaldada keskpanka, mille peamine ülesanne on hoida inflatsioon kahe protsendi peal, aga see on seitse. See tähendab, et kusagil on midagi väga valesti läinud,» täheldab Koppel.

Emadepäevaga seoses meenutagem ka mitme lapsega üksikemasid, keda tabab suur inflatsioon rängimalt. Juba nende pärast tuleks leida viis, kuidas seda ohjeldada.

Usaldus institutsioonide vastu aga on ühiskonna sidususe üks alustalasid. Meenutagem ajaloost, et natside üheks võimuletuleku põhjuseks oli paljude sakslaste vaesumine suure depressiooni ajal ja usalduse langus ka Saksa keskinstitutsioonide, sh Saksa keskpanga vastu. Kriisidest lõikavad kasu äärmused.

Reisilennukis olnud peaksid mäletama instruktsioone, mille järgi tuleb panna hapnikumask esmalt pähe endale, alles seejärel lastele. Sest kui endal hapnikku ei ole, siis ei saa ka teisi abistada. Samale metafoorile tasub mõelda ka Ukraina sõjapõgenike ja solidaarsuse taustal. Me oleme näinud eesti inimeste lahkust Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisel, kuid on selge, et kui endal hakkab rahakott pitsitama, ei ole jaksu ega ka tahtmist sõjapõgenikke enam nii palju aidata. Prantsuse presidendivalimiste kampaania näitas selgelt, et inimesi huvitas Ukraina sõjast enam nende endi kahanev ostujõud. Selle kõigega peaks valitsus arvestama.

Homse emadepäeva valguses aga meenutagem ka mitme lapsega üksikemasid, keda tabab suur inflatsioon rängimalt. Ometi on nemad meie kangelased, kasvatades tuleviku Eesti ühiskonna jaoks uusi inimesi. Juba nende emade pärast tuleks mõelda meetmetele, mis aitaksid inflatsiooniga toime tulla. Neid aidates aitame tegelikult ka ennast.