AK ⟩ EKI keelekool: Vaade teises vaates

Peegeldus võib muuta vaadet. Kasutus võib muuta sõna olemust. Alleghe at Lago di Alleghe küla Civetta mäe jalamil Alpides. Foto: Postimees

• Tekstides kohtab üha sagedamini vaade-sõna vormi vaates
• Rohke kasutusega kaasneb kohati tähenduse ähmastumine
• Vaates-vormist võib ajapikku saada kaassõna, nagu näiteks raames

Mõni nimisõna käändevorm hakkab elama omaette elu ja võib ajapikku muutuda hoopis kaassõnaks. Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik kirjutab vaade-sõna seesütleva käände vormist vaates, mida jääb tekstides silma ja kõrva üha sagedamini.

Kui üks asi läheb moodi, ei maga pealkirjade kirjutajad seda juba maha: Toetuspettused Euroopa vaates. Erakondade programmid inimõiguste vaates. Energeetika jätkusuutlikkuse vaates. Elektroonilised vidinad arsti vaates. Seesütleva vaates kõrval tuleb ette ka seestütleva vormi vaatest.

Vaates-vormi sisuks on kõige sagedamini ’vaatenurgast, seisukohast, aspektist’. Nt Ettevõtte vaates on tark kulusid kontrolli all hoida. Kooli uuenemise vaates on koolijuhtide hääl väga oluline. Harvemini tähendab vaates ’(kellegi) arvates, meelest’ (Läti on minu vaates võtnud koroonakriisi lahendada väga süsteemselt). Sama sisuga väljendit tunneb muide ka inglise keel – in the view of (someone).

Kuid liigume edasi. Eesti vaates võib olla ka näiteks ’perspektiivis’ (inimeste puudus on pikas vaates Eesti ühiskonna suurim valupunkt), ’mastaabis’ (maailma vaates on omakeelse ülikooli ülalpidamine Eesti-suuruses riigis kallis lõbu), ’plaanis’ (huvi rahvatantsu vastu on üldises vaates väga suur) või ’mõttes’ (majanduslikus vaates on LAVi areng olnud edulugu). Neis tähendustes kuulub ta enamasti kokku omadussõnaga: pikas, pikemas, keskpikas, lühiajalises, üldises vaates.

Mõni nimisõna käändevorm hakkab elama omaette elu, sagedamini juhtub seda kohakäände vormidega, nagu sisse-, sees-, seestütlev või alale-, alal- ja alaltütlev.

Mõni nimisõna käändevorm hakkab elama omaette elu. Sagedamini juhtub seda kohakäände vormidega, nagu sisse-, sees-, seestütlev või alale-, alal- ja alaltütlev. Muutus on tihedalt seotud tähendusega: mingi käändevormi sisu läheb esmalt ähmasemaks, üldisemaks, kuni ajapikku saab omaette tähendusega nimisõnast abisõna – kaassõna. Keeleteaduses nimetatakse seda protsessi grammatiseerumiseks ning sel moel on tekkinud muu hulgas ka niisugused kaassõnad nagu osas, lõikes, suhtes, raames, piires, mille taga võime ära tunda nimisõnad osa, lõige, suhe, raam, piir.

On näiteid, kus käändevormi vaates tähendus on juba hajusam ja lähedane mõne kaassõna omale, olgu selleks kaupa, lõikes, poolest, jooksul või mõni muu.

Kas vaateski võib otsapidi kaassõna olla? On näiteid, kus käändevormi tähendus on juba lähedane mõne kaassõna omale, olgu selleks kaupa, lõikes, jooksul või mõni muu. Nt Keskmine ostukorv on suurenenud nii kolmanda kvartali kui ka üheksa kuu vaates. – nii kolmanda kvartali kui ka üheksa kuu arvestuses, lõikes; Valdkondade vaates on tööõnnetuste arv vähenenud enim riigikaitses. – valdkondade arvestuses; Tallinn on Euroopas üks turvalisemaid pealinnu röövide vaates. – röövide arvestuses, röövide poolest; Kuldnõelaga tunnustatakse moelooja tööd viimase viie aasta vaates. – viimase viie aasta jooksul; Tartus käiakse maailma vaates palju jalgsi. – (muu) maailmaga võrreldes. Omadussõnaga koos esinev vaates, nagu pikas vaates, on küll veel nimisõna vorm, mitte kaassõna, sest kaassõna kuulub nimisõna juurde. Huvitav keelend – nii oleviku kui ka tuleviku vaates.