Riina Maruštšak, Roomet Sõrmus ⟩ Hiiglaslikud haneparved on kui Egiptuse nuhtlus

Valgepõsk-lageld on armsad, aga söövad põllumehe põllud paljaks. Foto: Mary Evans Picture Library/Rober

Ühes ammuses sketšis küsitakse: «Kas saaks nii, et kui on külm, siis kütaks, ja kui on soe, siis ei kütaks?» Sketš käsitles bürokraatia nihet reaalsusega. See ei ole ka tänapäeval kadunud, kirjutavad  Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht ​Riina Maruštšak ja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sama moodi võiks küsida, kas saaks nii, et kui liik on hävimisohus, siis kaitseks, aga kui arvukus on tõusnud mitu korda üle optimaalse, siis tegeleks arvukuse reguleerimisega. Teema puudutab haneliste seltsi kuuluvat valgepõsk-laglet, kes «Eesti entsüklopeedia» veebiversiooni põhjal on meil tavaline läbirändaja, kelle hiiglaslikud parved teevad läänerannikul ja saartel rändepeatusi. Valgepõsk-lagled on looduskaitse all olev III kaitsekategooria liik.

«Eesti entsüklopeedia» veebiversioonis ilmunud tekstist on möödunud üle kümne aasta. Selle aja jooksul on valgepõsk-laglede tohutud parved Lääne-Eestist juba ka ida poole liikunud. Parved peatuvad toiduvarude kogumiseks kevadisel ajal Põhja-Eesti ranniku piirkonnas (Harjumaal ja Virumaal) ning ka sisemaal, tekitades põllumeestest teraviljakasvatajatele ja rohumaaviljelejatele olulist kahju.