R, 12.08.2022

JUHTKIRI ⟩ Ajakirjanik ei ole prokuratuuri puudel

Postimees
Ajakirjanik ei ole prokuratuuri puudel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 12
Päeva karikatuur 05.05.2022
Päeva karikatuur 05.05.2022 Foto: Urmas Nemvalts
  • Ajakirjandus on neljas võim ja vajab oma tegevuseks sõltumatust
  • Seadus annab menetlusinfo avaldamise õiguse üksnes prokuratuurile
  • Prokuratuuril ei tohiks olla õigust ajakirjandust suukorvistada

Eesti on ajakirjandusvabaduses maailmas neljandal kohal. Ja just nagu tökatitilgana meepurgis mõjub selles kontekstis kohtu otsus trahvida Eesti Ekspressi ajakirjanikke rahapesukahtlustuse kajastamise eest.

Võimude lahususe põhimõte on üks õigusriigi alustugesid. See on vajalik, et seadusandliku, täitevvõimu ja kohtuvõimu esindajad ei saaks mõjutada teiste võimutasandite otsustusprotsesse ega satuks ise kellestki sõltuvusse. Ajakirjandus on ühiskonna neljas võim ja vajab oma tegevuseks samuti sõltumatust.

Loomulikult on kõigi võimutasandite esindajad seaduse ees võrdsed ja alluvad kohtuvõimule, kuid see pole abstraktne ja absoluutne, vaid piiritletud seadustega. Nii näiteks on saadikutel puutumatus, mis kaitseb neid võimalike täitevvõimu poliitiliselt motiveeritud rünnakute eest. Puutumatus on vajalik, et saadik saaks esindada oma valijate huvisid, kartmata kättemaksu.

Ajakirjanikud kaitsevad oma tööga kõigi ühiskonnaliikmete huvisid sellega, et toovad avalikkuse ette võimalikud seaduserikkumised ja kuritarvitused, olgu tegu siis võimuesindajate, mõjukate äri- või ühiskonnategelastega. Ajakirjanduse ühiskondliku valvekoera roll on vajalik, et poliitiline, majanduslik või sümboolne võim ei saaks selle valdajat korrumpeerida.

Oma töö tegemiseks vajavad ka ajakirjanikud kaitset. Paraku on kriminaalmenetluse seadustik praegu sõnastatud nii, et ajakirjanikku saab trahvida selle eest, kui ta teeb oma tööd. Nimelt saab nõuda juhtumit menetlevalt kohtunikult mistahes protsessivälise isiku trahvimist, kes avaldab kohtueelse menetluse materjale. See võimaldab rünnata ajakirjanikke personaalselt.

Kriminaalmenetluse seadustik on praegu sõnastatud nii, et ajakirjanikku saab trahvida selle eest, kui ta teeb oma tööd. See võimaldab prokuratuuril ajakirjanikke personaalselt rünnata.

Kriminaalmenetluse seadustik reserveerib menetlusinfo avaldamise õiguse üksnes prokuratuurile endale. Info, teadagi, on võim ja kohtueelsete materjalide avaldamine võib mõjutada niihästi protsessiga seotud isikute mainet kui ka riigi poliitilist protsessi kõige kõrgemal tasemel. Selle kohta on viimastel aastatel küllalt näiteid, olgu siis avalikustajaks prokuratuur ise või ajakirjandus.

Ühiskond vajab informatsiooni, kahtlustatavad ja süüdistatavad vajavad oma maine proportsionaalset kaitset, kohtupidamine vajab sõltumatust ajakirjanduslikust mõjutamisest, ühiskond tervikuna vajab vabadust infoga manipuleerimisest. Tegemist on väga keeruka vastandlike huvide tasakaalustamisega, kus on raske saavutada olukorda, kus võidavad kõik.

Ajakirjandusliku kajastuse puhtuse eest vastutab ajakirjanduseetika koodeks ja pressinõukogu. Ja kannatanutel on õigus pöörduda ka kohtusse. Kuid prokuratuuril ei tohiks olla õigust suukorvistada ajakirjandust, sest see tähendaks täidesaatva võimu otsest survet ajakirjanduslikule võimule.

On omaette küsimus, kas prokuratuuril peaks olema õigus avalikustada informatsiooni oma äranägemise järgi. See annab prokuratuurile ajakirjandusega võrreldava võimu inimeste maine ja poliitiliste protsesside mõjutamiseks, kuid ilma vastutuseta, mida avalikustamise eest kannab ajakirjandus.

Tegemist on valdkonnaga, kus on vajalik väga põhjalik ühiskondlik arutelu sellistes põhimõttelistes küsimustes nagu kohtumenetluse kajastamise reeglid ja eetika.

Märksõnad
Tagasi üles