Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Anti Selart Saksa ordu ja NATO, ühed Venemaa põlisvaenlased kõik (1)

Venemaa president Vladimir Putin koos patriarh Kirillusega pärast Aleksander Nevskile ja 1242. aasta Jäälahingule pühendatud mälestusmärgi avamist Lämmijärve ääres Samolvas (Samblakülas) 11. septembril 2021.
Venemaa president Vladimir Putin koos patriarh Kirillusega pärast Aleksander Nevskile ja 1242. aasta Jäälahingule pühendatud mälestusmärgi avamist Lämmijärve ääres Samolvas (Samblakülas) 11. septembril 2021. Foto: kremlin.ru

Vene propagandas on üheks Venemaa ajaloolise vaenlase kehastajaks saanud Saksa ordu, keda võrreldakse tänapäeva NATOga. Kaugele keskaega ulatuvas vastasseisu loos on oma koht ka Eesti minevikuga seotud sündmustel, kirjutab Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, keskaja professor Anti Selart.

On öeldud, et sõda Ukrainas on ühtlasi sõda ajaloo pärast. Lühidalt kokku võttes on küsimus selles, kas Ukrainal on õigus omaenese ajaloole või on tegu pelgalt kõrvalise, piirkondliku variandiga Venemaa minevikust.

Vene propagandistid toonitavad, et ukrainlased «mõeldi välja» kas õigeusuvaenulike poolakate poolt või Esimese maailmasõja ajal Austria ja Saksamaa salateenistuste osavõtul – ainsa eesmärgiga Venemaad nõrgestada.

Tagasi üles