P, 4.12.2022

MAARJA PILD ⟩ Kas ajakirjanike trahvimise õigust on üldse vaja?

Maarja Pild
, vandeadvokaat
Kas ajakirjanike trahvimise õigust on üldse vaja?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 6
Maarja Pild
Maarja Pild Foto: Tamme Otsmann Ruus Vabamets

Kriminaalmenetluses eeldab iga juhtum põhjalikku trahvivajaduse kaalumist, kirjutab advokaadibüroo TRINITI vandeadvokaat, andmekaitse ja meediaõiguse ekspert Maarja Pild täna teatavaks saanud loo valguses, kus kohus on määranud kahele Eesti Ekspressi ajakirjanikule rahapesuartikli eest trahvi.

Kui alles eile rõõmustasime, et Eesti tõusis ajakirjandusvabaduse indeksis maailmas 4. kohale, siis täna tekib küsimus, kas see koht on ikka põhjendatud.

Ajakirjanike trahvimise praktikal on selge ja otsene mõju ajakirjandusvabadusele üldiselt. Kriminaalmenetluse seadustik, täpsemalt selle paragrahv 214, võimaldab küll ka ajakirjanikku trahvida, kes kohtueelse menetluse andmete avaldamise keeldu rikub, kuid see ei tähenda, et trahv tuleb alati määrata. Vastupidi, iga juhtum eeldab põhjalikku trahvivajaduse kaalumist.

Eraldi tekib küsimus, kas ajakirjanike trahvimise õigust on sellises olukorras meie riigis üldse vaja. Või see trahviõigus teeb rohkem kurja kui head, sest mõjub ülemääraselt hirmutavalt ajakirjanikele, kes teevad vaid oma tööd. Eriti, et menetlust kajastades ei lähtu ajakirjanikud pelgast sensatsioonijanust ja tühipaljast uudishimust, vaid ikka avalikust huvist.

Ka ajakirjanikel on süütuse presumptsiooni austamise kohustus ja s.t ka kohustus mitte avaldada, et keegi on süüdi, kui veel asjas pole kohtuotsust. Kui ajakirjanik avaldaks, et keegi on enne kohtotsust süüdi, siis ootaks väljaannet ilmselt juba järgmine päev nõudekiri ja hagihoiatus ebaõigeid andmete avaldamise eest. Süütuse presumptsioon on tagatud ka ilma riigiorganite hinnanguta, et esineb vajadus kedagi ajakirjanike eest kaitsta.

Märksõnad
Tagasi üles