Susanna Veevo ⟩ Eestlased toetavad riigi sekkumist rahu tagamisse

Susanna Veevo. Foto: Erakogu

Märtsis selgus, kuidas Eesti elanike teadmised ja hoiakud arengukoostöö suhtes on viimase aasta jooksul muutunud. Samal ajal küündisid Ukrainasse suunatud eraisikute annetused üle kümne miljoni euro. Iga kolmanda Eesti inimese annetused on olnud kõnekad: me ei ole enam pingil mängu jälgijad, vaid rahvusvahelisel maastikul olulised teenäitajad, kirjutab Arengukoostöö Ümarlaua tegevjuht Susanna Veevo.

Veelgi enam, me ei ole globaalses võtmes enam abivajajad, vaid doonorid nii idas kui lõunas. Eesti on olnud suurim Ukraina toetaja inimese kohta mitte ainult Euroopas, vaid kogu maailmas. Arengukoostöö ehk n-ö arenguriikide toetamine nii rahaliselt kui oskusteabe kaudu on nii Eesti kui ka Euroopa jaoks üha enam arenev koostöövaldkond, mille eesmärk on suurendada võrdsust ja stabiilsust vähema sissetuleku ning madalama inimarenguga riikides. Eesti inimeste seas on nii majanduslikust kui ka ühiskondlikust vaatenurgast toetus arengukoostööle ja kolmandate riikide toetamisele stabiilselt kasvanud, selgub Arengukoostöö Ümarlaua tellitud ja Norstati tehtud küsitlusest.

Tänavune aasta saab olema arengukoostööle ja rahvusvahelisele partnerlusele oluline proovikivi. Seistes silmitsi ühtaegu mitme üleeuroopalise ja globaalse kriisiga, on efektiivne koostöö haavatavate piirkondadega varasemast veelgi kriitilisema tähtsusega. Tervishoiu- ja julgeolekukriis on ühest küljest teravalt suurendanud vajadust humanitaarabi sekkumise järele, kuid samal ajal pannud proovile ka aastakümnetepikkuse ajalooga arengukoostöö tulemused. Üks on selge ka keset kriise – efektiivne ja vajaduspõhine rahvusvaheline koostöö on endiselt võti, millega maailmas stabiilsust taastada ning jätkusuutlikuma arengu suunas liikuda. Seetõttu on iseäranis huvitav näha, kuidas kriisid mõjutavad Eesti elanike suhtumist arengukoostöösse, tuues esile meie suure solidaarsuse muu maailmaga.