Karmen Tornius Rassism kui rahvusliku julgeoleku küsimus? (25)

Karmen Tornius
, Reisihuviline
Copy
Karmen Tornius, Roskilde ülikooli teadur
Karmen Tornius, Roskilde ülikooli teadur Foto: Erakogu

Eurooplastel on halb komme Aafrika riikide välispoliitikat mitte tõsiselt võtta, ning Ukraina sõda on selgelt näidanud, et see on viga. Asun nende mõtete kirjutamise ajal Pretoorias, Lõuna-Aafrika Vabariigi (LAV) administratiivses pealinnas, kus valitsus on Vene sõja suhtes Ukrainas võtnud seisukoha: kõik osalised peaksid tegema tööd dialoogi ja rahuni jõudmise nimel. See ei kajasta, et sõda Ukrainas on Venemaa ühepoolne agressioon, kirjutab Roskilde ülikooli teadur Karmen Tornius.

LAV on üks paljudest Aafrika riikidest, kes ÜRO peaassamblee eriistungi hääletamisel 27. veebruaril 2022 otsustas jääda erapooletuks. Mõni nädal tagasi teatati, et Ukraina president Zelenskõi otsib Aafrika riikide toetust Aafrika Liidu kaudu. Hiljuti raporteeriti Etioopiast, et Vene saatkonna juurde oli kogunenud tuhandeid inimesi, kes soovivad liituda Vene sõjaväega.

Et mõista, kuidas Aafrika riikide reaktsioon Vene-Ukraina sõjale võib määravaks saada, tuleb mõista Nõukogude Liidu mõju Aafrikas dekoloniseerimise aastatel, Aafrika riikide positsiooni külma sõja ajal ning kuidas Ida-Euroopas ja ka Eestis tõusev populismilaine rahvusvahelist poliitikat mõjutab.

Kommentaarid (25)
Copy
Tagasi üles